EDASI: Rasmus Mägi sihiks on läbida tõketega staadioniring alla 48 sekundi. Foto: Stanislav Moškov
Kergejõustik
5. detsember 2017, 18:38

Rasmus Mägi: tõkkejooksus on vähe neid, kes suudaksid minu treeninguid kaasa teha (5)

400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi sai suvisest pettumusest üle ja laob kaheksandat nädalat uueks hooajaks põhja. Ränkade koormustega. Aga 25aastaselt enam nooremaks ei jää ja kusagil on piirid. Mägi loodab, et 48 sekundi barjäär pole talle siiski ületamatu.

Nagu ikka, möödub Mägi sügistalv Tartu Ülikooli spordihoones ja Kääriku sünge taeva all. Päikest sai ta septembri lõpus Miamis ja ees ootavad lõunamaalaagrid. Millal ja kus täpselt, pole veel teada, aga varem on sihtkohtadeks olnud traditsiooniliselt Portugal ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Niisiis, töö käib. Ikka selle nimel, et Londoni MMi pettumusest üle saada. Mäletatavasti ei lubanud reievigastus tartlasel rajale minna.

Oktoobri lõpus Tartut külastanud Soome parim tõkkejooksja Oskari Mörö märkas kohe, et Mägi treenib palju. Isegi ootamatult palju. „Elu on näidanud, et minu treeningkoormused on nii suured, et 400 meetri tõkkejooksjate seas on vähe neid, kes suudaksid need otsast lõpuni kaasa teha. Ma ei tea, aga arvan seda. Aga see polegi peamine ja ma ei taha sundida kedagi koos minuga treenima,“ on Mägi nõus.

Tegu pole kõvatamise või treenimise maailmameistri stiilis jutuga, nii lihtsalt on. Igaüks valib oma lähenemise ja Mägi eelistab suuri mahte.

Rasmus Mägi on jõulude eel kasvatanud korraliku habeme. Foto: Alar Truu

1+1 ei võrdu alati 2

„Kvaliteeti annab juurde, kui on kõrval keegi, kes on oma tee läbi käinud või oma teed parajasti läbi käimas. Vestlused ja arutelud piisavalt heal tasemel sportlasega on huvitavad, aga me pole olnud kogu aeg tihedalt kontaktis. Metoodiliselt on minu ja Mörö treeningud mingil määral erinevad, aga ei ole nii, et kui kaks inimest ja kaks lähenemist kokku panna, tulevad kohe jõhkrad tulemused. Sellisel tasemel on metoodika juba väga personaalne,“ märgib ta.

Selge on see, et vigastusi, mis oodatud võistlustele kriipsu peale tõmbavad, tahaks Mägi tulevikus vältida. Ettevalmistust pole mõtet muuta, küll tuleb õigel hetkel pidurit tõmmata.

„Ennast tervena hoida on prioriteet, kuigi aastatega läheb see keerulisemaks ning aega- ja ressurssinõudvamaks. Aga suve esimeses pooles tundsin tõesti, et kõik liigub õiget rada pidi ja mul ei olnud põhjust millegi pärast otseselt muret tunda. Varem olen tundnud, et mingil perioodil väsin pisut rohkem ära, aga siis läks kõik tõusvas joones. Aga see tõus oli liiga järsk ja lõpuks langesid väga paljud pisiasjad kokku, mis tekitasid vigastuse,“ tõdeb Mägi neli kuud hiljem.

Palju õpib 2014. ja 2016. aasta Eesti parim meessportlane enda ja palju teiste vigadest?

„Kuniks endal kõik toimib, ei näe ma kellegi teise vigadest õppimisel mõtet. Aga olen näinud kõrvalt traumasid, millega on (õde) Maris (Mägi) ja (treeningukaaslane) Grit (Šadeiko) pidanud toime tulema. Need on minu jaoks kindlasti õpetlikud näited olnud ja pannud mind asju teistmoodi hindama. Loomulikult pole mul hea meel, et neil on olnud vigastusi, millest olen õppida saanud, aga teisest küljest olen tänulik, et olen saanud jälgida, kuidas nad on probleemidest välja tulnud,“ vastab Mägi.

Suurvõistlus loob parimad tingimused

Hädad reielihastega ei sega tavalist elu või isegi kergemat sportimist - Mägi osales septembris mitmel rahvajooksul - aga täielik paranemine on pika vinnaga. Õnneks uue hooaja ettevalmistusele vigastus pitserit ei vajutanud.

„See ei olnud nii suur trauma, mis oleks vajanud sekkumist. Hetkeks, kui võistlushooaeg Euroopas läbi sai, oli lihas tõenäoliselt paranenud. Aga siis polnud enam võistlusi ja polnud mõtet pooliku oleku pealt punnitama hakata. Vigastuse tõttu midagi hilisemaks ei läinud. Pigem hakkasin nädala jagu varem teadlikult liigutama, seekord siis oktoobri keskpaigas,“ selgitab loo kangelane.

Kuigi eneseteostamisnälg jäi sisse, siis sisehooajal teda ilmselt võistlustules ei näe. Lemmikala pole siis nagunii kavas ja lihtsalt 400 meetri distantsil võistlemiseks Mägi vajadust ei näe.

Uuel aastal kiikab Mägi eelkõige tiitlivõistluse suunas. Seekord on kavas Euroopa meistrivõistlused, toimumispaigaks legendaarne Berliini olümpiastaadion. „Minu jaoks on spordis kõige olulisem, millises järjestuses mehed tiitlivõistlustel finišisse tulevad. Ning just tiitlivõistlustel on suurimad eeldused head aega välja joosta.“

Kui head? „Uus sekund pole enam nii kaugel kui vana sekund, olen suutnud joosta alla 48,50 (Mägi Eesti rekord 48,40 pärineb Rio olümpialt - A.K.). Uude sekundisse jõudmine on kahtlemata mu eesmärk,“ kinnitab Mägi.

Hingerahu annaks ka Teemantliiga finaaletapil jooksmine, sest tänavu nurjas vigastus lisaks Londoni MMile ka selle võimaluse.