HINGEGA: Renxx teeb tõepoolest tööd, mida ta armastab!  (Erakogu)

Ilmselt on paljud korvpallisõbrad spordisaalis harjunud kuulma ühte entusiastliku meeshäält, kes loeb ette nii meeskondade koosseisud kui ka kutsub rahvast omadele kaasa elama. Lisaks korraldab sama härra kohtumiste vaheaegadel erinevaid publikumänge ja loeb ette statistikat. Kellega tegu?

See mees on Rene Riismaa ehk Renxx! Lihtsalt öeldes meelelahutaja, ent laiendeid selle sõna taga on mitmeid. Päeva-/õhtujuht, diskor, artist, spordisündmuste mänedžer, TV stuudiomänedžer, sündmuste täislahendaja - just selliseid teenuseid suudab 43aastane multitalent pakkuda. 

„Meelelahutusest rääkides pean tegema kummarduse oma kallile isale, sest just temalt ma selle geeni olen pärinud. Esimese suurema sammu tegin raadioeetris – palju muusikat ja sõnalist osa ehk “kuula, vali ja räägi” oli heaks kooliks edasisel moderaatori, promootori, õhtujuhi ja DJ teekonnal. See aeg jääb mulle meelde, kui pidev kõndima õppimine – komistad, kukud ja rühid jälle edasi. Kuniks jooksmine selge…“ meenutab Renxx, kuidas ta leidis töö, mida tõeliselt armastab. 

„25 aastat on möödas päevast, mil tegin oma esimese etteaste terve Eesti ees. Nende aastate jooksul on mu amet pakkunud põnevaid ja seiklusrikkaid väljakutseid – tele- ja raadiosaated, spordi- ja meelelahutussündmuste korraldamised ja juhtimised. Meelelahutusmaailma võin pidada oma teiseks koduks. Kohaks, kus mind ümbritsevad usaldusväärsed partnerid, hea meeskond ja rohkelt veel realiseerimata ideid.“ 

Tõsine fanatt

Kuid Riismaa süda kuulub suures osas spordile. „Võrkpall, jalgpall, MMA, iluuisutamine, suusatamine,“ tutvustab ta oma ampluaad, kuid lisab, et põhiline aur läheb ikkagi korvpallile. Projekte on olnud erinevaid, kuid seniseks tipphetkeks peab Renxx 2015. aasta EMi Riias, kus tuli manageerida Eesti fänniarmeed. Inimketi moodustamine ümber lõunanaabrite suurima spordihalli jättis tema südamesse kustumatu mälestuse. 

Spordialasid, mida Renxx mõistab, jätkub iluuisutamisest MMAni.   (Erakogu)

Korvpallipisik on Riismaa hinges juba lapsest saati, kuid erinevad mured rikkusid mängijakarjääri. „Alustasin 6aastasena mängimist ning kogu mu noorusaeg mööduski trennides ja laagrites käies. Olin KSK (Kalinini Rajooni Spordikooli) meeskonnas ning esimeseks treeneriks oli Heino Rebane,“ räägib ta oma noorusajast legendaarse treeneri käe all. „Nõukogude aja lõpu järgne segadus ja minu streikivad põlved tegid tippspordile lõpu.“

Oma lõbuks patsutab Renxx mõned korrad nädalas siiani, kuid peamiselt realiseerib ta oma korvpallijanu õhtujuhina. „Armastus spordi vastu on põhjuseks, miks olen BC Kalev/Cramo, Eesti korvpalli kui ka võrkpalli rahvuskoondiste promootoriks. Kui ma ei saa olla platsil andmas panust meie meeskondadele, siis annan endast 110% platsi kõrvalt,“ ütleb spordihing ning lisab, et Kalev/Cramo promootorina on tal jooksmas juubelihõnguline 10. hooaeg. 

Uudne olukord

Kuigi loo kangelase kogemustepagas on mahukas, siis hiljuti tabas ta end harjumuspärases keskkonnas täiesti tavatust situatsioonist. Nimelt kirjutati talle Eesti - Suurbritannia MM-valikmängul ette, mis ja kuidas toimetama peab. Muidu vabakava järgi esinev Renxx pidi järgima ettekirjutatud stsenaariumit. 

„Seni pole ma ühelgi nii detailselt ettevalmistatud mängul osalenud. FIBA nõuded olid enneolematud. Suur koorem jäi muidugi korvpalliliidu kanda, kes tegeles ettevalmistusega mitu kuud ja kelle koosolekutel osalesin, et mängu käsikiri paika panna,“ avab Riismaa tausta. 

„FIBA andis korvpalliliidule paksu kausta, kus promootori tegemised kenasti kirjas. See oli ehk esimene märk, et oleme jõudnud teise maailma. Lahti oli kirjutatud nii see, mida ei tohiks oma sõnavaras kasutada, kui ka see, mida kindlasti peaks. Samuti oli kogu minu osa reguleeritud sekundi täpsusega alates 60 minutit enne mängu algust,“ jätkab ta. 

„Mul oli täpselt kirjas, millisel hetkel [mitu minutit ja sekundit enne mängu algust] räägin ühest, millal teisest asjast. Millal DJ mängib 100sekundilist FIBA lugu, millal kuuesekundilist. Oma tekstid pidin kirjutama käsikirja sisse mõlemas keeles, et tehniline delegaat ja väliskülalised mõistaksid, millest räägin.“ 

Kogu programm harjutati enne kohtumist läbi. “Mängu tehniline delegaat Sloveeniast kutsus kõik osapooled kolm tundi enne mängu algust kokku ning alates üheksandast minutist enne mängu algust mängiti kõik läbi, et jõuaksime ikka võistkondade tutvustusega täpselt õigel ajal lõpetada nagu kirjas oli,“ ütleb Renxx. 

„Mina muudkui rääkisin, meie tublid tantsutüdrukud kehastusid mängijateks ja jooksid väljakule ning kõlasid nii FIBA kui ka riikide hümnid. Tehniline delegaat jälgis kogu tegevust ning peamiselt minu tööd. Rõõm oli proovi järel tema suust kuulda, et saime esimese korraga hakkama ja kõik on nii kuis peab. Tagantjärele võin tõdeda, et see oli ka mulle palju abiks, sest pärast tundsin ennast kindlamalt.“

Kui tavaliselt saab Renxx keskenduda vaid oma põhitööle, siis tolles kohtumises pidi ta tegema ka lauakohtuniku tööd. Ehk tal tuli ette kanda vahetused, vead jms. Samuti ei tohtinud ta kohtunikelauast kordagi lahkuda. Erinevate vaheajamängude korraldamiseks oli ettenähtud teine inimene. 

Vahest et kummalisim oli tõik, et eestlasest õhtujuht pidi ergutama ka vastaste leeri. „Mul oli kohustus ka vastaste tabavaid viskeid tunnustada ja välja öelda. Loomulikult ei teinud ma seda sama emotsiooniga, kui meie puhul aga ikkagi,“ kirjeldab Riismaa kummalist kogemust. 

Kuigi nõudmisi oli palju, jääb talle kogu õhtu positiivselt meelde. „Väga meeldis, et 30 minutit enne mängu algust kutsuti meeskonnad garderoobist eraldi välja soojenduseks ja nii sai publik neid juba tervitada. Ka see oli lahe, et algviisikud kutsuti eraldi nimeliselt välja ning seejärel nad jooksid väljakule. Ütlen ausalt, mulle meeldis see süsteem ja kavatsen seda mugandada ka BC Kalev/Cramo mängudel.“

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis