Tutvustan sulle sinu taustajõude, immuunsüsteemi kuuluvaid valgeid vererakke, kellest sõjakamaid tegelasi annab otsida. Neutrofiilid kihutavad “kuriteopaigale” kohe, kui sinu nahk on vigastatud, ja kaitsevad sind bakterite sissetungi eest. Makrofaagid kugistavad haigustekitajad lihtsalt alla.
Veel on valgete vereliblede perekonnas väiksemaid liikmeid: kolme sorti lümfotsüüdid (B-rakud, abistaja-T-rakud, tapja-T-rakud). Need toodavad antikehi, ründavad ja hävitavad haigustekitajaid ning viirusega nakatunud rakke. Ja viimasena, ent mitte vähem tähtsana dendriitrakud, mis aitavad nuputada parimat strateegiat, kuidas sissetungijad kahjutuks teha. Ja viimaseid pole vähe: külmetushaigusi põhjustavaid viirusi on üle 200!
Külma ilma mõju
“Külmakraadid viirustega võitlemisel suurt efekti ei anna, sest tegelikult säilivad viirusinfektsioonid külmades oludes vägagi hästi,” ütleb allergoloog-immunoloog Krista Ress. Kui viirus ei hooli külmast ega soojast, siis miks inimesed haigestuvad ikkagi enam sügistalvisel ajal?
“Külm ilm ärritab hingamisteede limaskesta, mis omakorda muudab selle vastuvõtlikumaks ka muudele teguritele, sealhulgas infektsioonidele,” selgitab Ress. Haigused käivad inimesi mööda, seepärast armastavad viirused eriti perioode, kui inimesed pikemaks ajaks hulgakesi siseruumidesse kapselduvad. Viirused levivad piisk- või kontaktnakkuse kaudu ehk siis aevastades ja köhides, viirusega nakatunud esemeid katsudes ning seejärel oma suud või nina puudutades ja silmi hõõrudes.
Talve kasuks räägib Ressi sõnul aga peamiselt see, et lumi tekitab positiivseid emotsioone ja väljas on tänu sellele veidi enam valgust. Lisaks meelitab inimesi värske õhu kätte pigem lumine ilm kui pori või vihm.
Kuidas organismi toetada?
Nüüd, kus sa tead, kuidas valged vererakud sinu keha nimel sõdivad ja kui palju vaenlasi neil on, tahaks omalt poolt abikäe ulatada. Mida siis teha, et immuunsüsteemi toetada? “Kuigi tihti reklaamitakse immuunsust parandavaid ravimeid ja toidulisandeid, siis tegelikult imerohtu immuunsüsteemi tugevdamiseks leitud ei ole,” ütleb Ress.
Imeravimi saab aga igaüks ise kokku segada, vältides immuunsust nõrgendavaid ja eelistades immuunsust toetavaid tegevusi. Immuunsüsteemi kahjustavad suitsetamine (ka passiivne) ja pidev alkoholitarvitamine. Alkohol pärsib otseselt nende rakkude toimet, mis hävitavad kasvajarakke ja võitlevad viirustega. Suitsetamine rikub eelkõige hingamisteede kaitsesüsteemi.
Immuunsüsteemi tõhusust võivad vähendada ka alatoitumus (eeskätt valkude nappus), pidev ülekoormus, krooniline väsimus ja stress. Kui organismis on liiga vähe valku, nõrgeneb immuunrakkude, kaitsekehade ja signaalmolekulide talitlus.
Gripi vastu vaktsineeri
Üks paljudest viirushaigustest on gripp, mis algab enamasti kiiresti, sellega kaasnevad palavik ja lihasevalu. Külmetushaigusi ega grippi ei saa ravida antibiootikumidega, sest viirused pesitsevad rakkude sees, kuhu ravimi mõju ei ulatu. “Et gripp on viirusinfektsioonidest kõige raskema kuluga, soovitaksin vaktsineerimist,” ütleb Krista Ress.
Gripi vastu võib vaktsineerida juba alates 6. elukuust, kuid kindlasti peaksid ennast laskma vaktsineerida eakad inimesed (65aastased ja vanemad), krooniliste haiguste põdejad ning rasedad, sest nendel on raskema haiguskulu ja tüsistuste risk. Lisaks peaksid vaktsineerimisele mõtlema inimesed, kes oma töö tõttu on kas ise ohustatud või võivad levitada grippi edasi (nt tervishoiutöötajad, õpetajad jt). Vaktsiinist saadav kaitse ilmneb umbes kahe nädala jooksul.
Jää kohe esmaste haigusilmingute korral koduravile. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab organismi ja võib tekitada tüsistusi. Pealegi on haigestunu ligi nädal aega nakkusohtlik.
Mida teeb stress?
Organism on seda haavatavam, mida suurema pinge all sa oled. Lühiajaline stressiseisund paneb organismi enese eest võitlema. Kui stressihormooni (kortisooli) tase on aga näiteks juba kolm kuud olnud väga kõrge, lülitub keha säästurežiimile ja alustab säästmist just immuunsüsteemi arvelt.
Inimene on looduse poolt ehitatud nõnda, et ohu korral vabaneb vereringesse adrenaliin. See oli hädavajalik iidsetel aegadel, kui inimese elu sõltus kiirest tegutsemisest. Tänapäeval ei pea me end raskes olukorras päästma kiirete jalgade ega füüsilise jõuga, ent adrenaliin vallandub endiselt. Märkad seda südame löögisageduse kasvust, hingamise kiirenemisest, higistavatest kätest, suukuivusest jne. Kuna sa aga ei pista plagama nagu ürgajal, jääb stress kehasse püsima ja põhjustab tervisehäireid. Et stressi kehast välja saada, soovitatakse liikuda ja sporti teha. Nii vähendad pingeid, lõõgastud ja oled ka paremas tujus.
Seega parim, mida me immuunsüsteemi tugevdamiseks teha saame, on mitmekülgne toitumine, stressi piiramine, regulaarne mõõdukas füüsiline koormus ning piisav viibimine värskes õhus.
13 soovitust, kuidas immuunsüsteemi toetada
1. Hoidu viirushaiguste kõrgperioodil rahvarohketest kohtadest ja kogunemistest. Pese tihti ja põhjalikult käsi.
2. Viibi värskes õhus. Inimese organism vajab toimimiseks täielikku päikesevalguse spektrit, millest ta võtab hinnanguliselt 98% vastu läbi silmade ja 2% läbi naha. Vähemalt pool tundi päikesevalgust päevas tagab hädavajaliku toimetuleku. Soovitatav on väljas viibida aga 2 tundi.
3. Siseruumides toeta end täisspektervalgustusega ning LED-valgusteraapiaseadmetega. Suurtele akendele ei maksa loota, sest aknaklaas filtreerib välja UV-osa valgusspektrist, mis on tervise seisukohalt valguse kõige tähtsam komponent.
4. Paljud haigused on tingitud sellest, et organism pole harjunud kuuma ja külma kiire vaheldumisega. Treeni seda saunaskäimisega. Saunal on mitmeid tervist tugevdavaid omadusi: laval kiireneb pulss, ent vererõhk langeb; veresooneseinte elastsus paraneb; higistatakse välja mürgised ained, paraneb ainevahetus ja puhastuvad koed; lõõgastuvad pinges lihased.
5. Too lagedale kõik sügavkülma varutud C-vitamiini rikkad marjad. Organismi päevane C-vitamiini tarvidus on 75 mg (suuremat kogust vajavad suitsetajad, rasedad ja imetavad emad). Palaviku ja viirusnakkuste korral vajab organism aga juba topeltkogust C-vitamiini. Suurim lubatud päevane annus on 1000 mg, kuid mitte üle 10 päeva järjest.
6. Ravimtaimedest on immuunsüsteemi toetamiseks tõhusamad kibuvitsamarjad, purpur-siilkübar, roosilõhnaline kuldjuur, saialill ja must sõstar. Ingveri ja sidruni asemel võid tees edukalt kasutada ka kodumaist ebaküdooniat, mis on samuti suure C-vitamiini sisaldusega.
7. Teadlased on tõestanud, et tsink ja C-vitamiin käsikäes suudavad ära hoida külmetushaigusi, sest see kombinatsioon soodustab valgete vereliblede teket. Parimad tsingiallikad on mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned ja idud. Soodustamaks tsingi omastamist taimsest toidust, söö seda koos väikese koguse loomse toiduga.
8. Meie laiuskraadil on valdaval osal inimestest D-vitamiini puudus. D-vitamiin aitab vältida paljusid haigusi, muu hulgas on sel immuunsüsteemi toetav toime – tugevdab makrofaage ning immuunrakke hingamisteede limaskestas. Seega peaksid meie laiuskraadil elavad inimesed D-vitamiini toidulisandina pidevalt juurde võtma, sealhulgas kindlasti väikelapsed, rasedad, rinnaga toitvad emad ja üle 60aastased inimesed.
9. Mikroelementidest on immuunsüsteemile kõige suurem mõju tsingil, seleenil, raual, vasel, A-, C-, E- ja B6-vitamiinil ning foolhappel. Parimad foolhappeallikad on läätsed, herned ja oad, siseelunditest neerud ja maks. E-vitamiini leiad taimsetest õlidest, pähklitest, seemnetest ja idanditest; vaske maksast, kakaost, seemnetest, pähklitest, punasest lihast ja mereandidest. B6-vitamiini on kalas, linnulihas, taises veiselihas, banaanides, kuivatatud ploomides ja ubades, täisteratoodetes ning maksas. A-vitamiini varusid saab täiendada maksa ja piimatooteid süües, seda leidub ka kollastes ja oranžides puu- ja köögiviljades (porgand, paprika, tomat, apelsin).
10. Söö taist veise- ja sealiha, maksa ja täisteratooteid, mis on rikkad raua poolest. Raud aitab väsimuse vastu, suurendab vastupanuvõimet stressi ja haiguste ajal. Immuunsüsteemi tugevdab ka seleen, mida saab lisaks eelloetletule munast, kalast ja seentest.
11. Võta toitude valmistamisel kasutusele külmetusvastase toimega ürte: must pipar, rosmariin, basiilik, nelk, petersell, tšilli, aed-liivatee, iisop, kardemon, kaneel. Lisa toitudesse mikroobidevastase mõjuga sibulat, küüslauku ja karulauku. Need aitavad kaasa südame tervisele, parandavad immuunsüsteemi toimimist ja tugevdavad maksa kaitsvaid ensüüme. Lisaks on neil antibiootilised omadused.
12. Esimeste külmetusnähtudega tarvita purpur-siilkübarat (rahva seas rohkem tuntud päevakübara nime all), mille peamiseks toimeks peetakse immuunsüsteemi toetamist ja põletikuvastast mõju. Arstide sõnul ei ole preparaadi efektiivsus piisavalt tõestatud. Ravitaimetundjad on teisel meelel ja võtavad klõmaka tinktuuri sisse kohe, kui kurgus kraabib ja kontides on imelik tunne.
13. Vaata komöödiaid, sest on tõestatud, et neil, kes naeravad palju, on vähem pingeid ning nende immuunsüsteem on tugevam.
C-vitamiini allikad ja kapriisid
* C-vitamiini on ohtralt kibuvitsamarjades – tavanormi saab kätte juba 10 grammist. Samuti on C-vitamiini rikkad astelpaju- ja mustasõstramarjad, kiivid, maasikad, murakad, punased sõstrad, tsitruselised jt.
* Pool greipi annab enam kui poole täiskasvanud inimesele vajalikust päevasest C-vitamiini kogusest (roosa ja punane greip sisaldavad C-vitamiini enam kui kollane).
* Köögiviljadest on rohke C-vitamiini poolest esirinnas paprika, petersell, spargelkapsas, till, kaalikas.
* C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Ära säilita ega leota puu- ja köögivilju vees, kasuta ära köögiviljade keeduvedelik, hoia värskeid puuviljamahlu külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Et kartulites säiliks C-vitamiin, pane need keevasse vette ja keeda kaane all.
Allikas: Kaire Talviste “Kodused viisid haiguste raviks”.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta veebruarikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)