Peep Jõgi 2011. aastal.  (Erakogu)

Tütar, sõbrad ja vanad tuttavad meenutavad hea sõnaga esmaspäeval meie seast 52aastaselt lahkunud Eesti aegade üht talendikamat korvpallurit Peep Jõgi.

„Ta oli väga elurõõmus,“ lausub endine meeskonnakaaslane ja klassivend Kalev Pihelgas. „Kas pohhuism on sobiv väljend? Ta ei võtnud paljusid lollusi, mida nägi, tõsiselt. Lõbus sell. Ta ei kartnud tööd, ta ei kartnud vastast. Ei oska öelda, kas ta elu kartis, aga talle oli korvpalliväljak tähtis. Kui meenutada lauset käsi kullas või p*rse mullas, siis pigem oli p*rse natuke mullas.“

Peep oli tundlik natuur, kelle sisse oli raske näha. Aeg-ajalt võis ta kehakeelest välja lugeda trotsi, aga ta jagas harva seda teistega. Ta ei löönud rusikaga lauale ega sammunud nahaalselt läbi elu. Uudishimuliku inimesena nautis Horisonti, vaatas teadussaateid ning oli suure lugemusega, terane ja arukas. Kannatlik ja hooliv. Kuigi sõpradele tundus Peebu tervis viimasel ajal kehv olevat, ei kurtnud ega hädaldanud endine korvpallur kunagi. Pigem teravmeelitses ning viskas head nalja.

„Kui ma talle mõtlen, tekib südames äärmiselt soe tunne, mida ükski läbielamine muuta ei saa,“ meenutab tütar Sandra. „Ta oli oma paksu kesta all tõeliselt ilus, hooliv ja abivalmis inimene. Teda meenutades tulebki silme ette kogu see kombinatsioon - palju väikeseid heategusid ja omamoodi armastuseavaldusi, kohati ehk veidi rabedad ja kohmakad, aga väga helged.“

Jõgile sai esmaspäeval saatuslikuks kodutrepp, millel ta oli varemgi kukkunud. Seekord kukkus ta aga peaga vastu trepiäärt. Löögist saadud peahaav ning turse põhjustasidki tema surma.

Normaalne Eesti mees

202 cm pikkust Jõgi hinnati noorena ülisuureks talendiks. 1981. aastal võitis ta Nõukogude Liidu noortekoondisega EMi ning kolm aastat hiljem tegi sama tembu juunioride seas. Meeste hulgas jäi oodatud läbilöök saabumata. Pitseri jättis 1980. aastate keskel pikk sõjaväeteenistus, koostöö ei klappinud ka Tallinna Kalevi peatreeneri Jaak Salumetsaga.

TALENT: Peep Jõgi korvpalliandest räägitakse legende. Kahjuks jäid mehe võimed vähemalt kossuplatsil realiseerimata.  (Lembit Peegel)

Jõgi puhul on ikka ja jälle mainitud tema alkoholilembust. Kuid asi polnud enam üldse nii hull.

„80% inimestest oleks alla andnud seal 90ndate lõpus, mil tal väga raske oli,“ sõnab ajakirjanik Aldo Maksimov. „Suur osa korvpalliüldsusest arvas, et ta on ennast põhja joonud, aga võta näpust, viimased 15 aastat oli ta tubli. Normaalne Eesti mees, ei ühele ega teisele poole kaldu.“

Olukord läks taas keerulisemaks 2013. aastal, mil suri abikaasa Margit.

„Keskealine mees jäi üksi, ega asjad paremaks ei läinud,“ mõtiskleb Maksimov.

Tütre Sandra sõnul üritas ta pärast seda vapralt edasi minna, kuid läbielamiste tõttu kannatas vaimne pool.

„Füüsiline tervis oli tal raudne,“ tõdeb ta. Tal oli järjepanu pisemaid ja suuremaid hädasid – paljud neist polnud alkoholiga seotud –, millest ta väljus peaaegu alati terve kui purikas. Üldiselt kõik näitajad olid head, nii mõnigi arst ei jõudnud ära imestada. Aga peas läksid asjad natuke puntrasse vahetevahel.“

Peebu olemuse võtab Pihelgase sõnutsi kõige paremini kokku 1980ndate esimeses pooles Käärikul juhtunud seik, mil Jõgi oma Kreekast ostetud New Balance’i ketsidest loobus.

„Ta hüppas Käärikul batuudil nii kaua kuni ketside välistallad tulid lahti,“ muigab Kalev. „Ta viskas ketsid prügikasti, põristas R-i ja ütles, kurat, järgmine kord ostan kaks paari. Iga teine vend oleks viinud kingsepa juurde, see oli defitsiit ju! Ilmselt võttis keegi ketsid sealt ära ja käis veel mitu aastat nendega. Aga tal oligi nii, et kui miski oli läbi, siis oli läbi. Sama ka korvpalliga.“

Kassu otsib kodu!

Peep Jõgi armastas loomi. Viimastel aastatel jagas ta oma kodu 6-7aastase kassi Kassuga. Steriliseeritud, vaktsineeritud ning hea tervisega kiisu otsibki nüüd endale uut elupaika. Kes tunneb, et tema elust on üks nurruv rõõmupall puudu, võtku Facebookis privaatsõnumite abil ühendust Sandra Jõgiga. 

Kassu (Erakogu)

Peep Jõgi

04.03.1965 - 04.12.2017

202 cm

1981 Euroopa noortemeister

1984 Euroopa juunioride meister

Eesti meistrivõistlustelt üks hõbe ja kaks pronksi

Treenerid: Harri Russak, Märt Kermon, Jaak Salumets

Jaga artiklit

38 kommentaari

M
mihkel espoost  /   15:29, 9. dets 2017
Olin treener Nöo koolis 1976 kergeraksus.Peep oli ka ryhmas.Hypped meeldisid talle,aga kui soojenduseks kossu mangisime,laksid poisi silmad tosiselt polema.Oli kohe selge,et pikast poisist tuleb korvpallur ja tuli ka.Kahju vaid,et saatus selline.Pikkust minuga siis vordselt 179 sm.,oli vaga tagasihoidlik ja vaikne,sisse ei osanud siis noore treenerina vaadata.Kahju ,perele sygav kaastunne.
A
arvamus  /   15:02, 8. dets 2017
Peep oli noorteklassides kuni sõjaväeni ikkagi üliandekas, ega ta muidu poleks kuulunud nsvl koondise u20 algkooseisu koos sabonise,Tihhonenko,Volkoviga,Sokuga.Aga mis puudutab sõjaväge siis ta oli alguses aasta spordiroodus nagu paljud selle aja sportlased jägala sõjakooli nimekirjas kuid kuhugi meeskonda ei kuulunud.Teisel aastal saadeti see rood aga laiali ja nii tuligi tal terve aasta riias ehituse peal lolli mängida ja oligi praktiliselt kaks aastat mahavi8satud kossumõttes.Siis korra proovis Kalevis aga Salumetsale ei sobinud sellised kes ei allu diktatuurile ja oligi peebu sportlasekarjäär praktiliselt läbi sest eesti tasemel võis ta mängida ka ilma trennita.Puhka rahus Peep sa olid suur ja soe mees tegelikult.Aaamen

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis