Riigikogu võttis vastu pikaajalisi eesmärke toetava uue riigieelarve (7)

Rahandusministeeriumi arvates see riigieelarve toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu.

Riigieelarve seadus (521 SE) arvestab 3,3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandas selle 0,25 protsendilise miinusega. Seadus järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,580 miljardit eurot ja tulude maht 10,308 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud tuleva aasta riigieelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud, milleks investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem - 4,5 protsenti - siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noorte treenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Eelarves suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses. Suuremate eraldiste hulgas on MTÜ Külaliikumine Kodukant 300 000, MTÜ Vähiliit 85 000, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ 85 000, Kaitseliit 70 000, Päästeliit 40 000, Eesti Lasterikaste Perede liit 35 000 ja MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool 30 000 eurot. Nende ettepanekute eesmärk on lahendada erinevate paikkondade pakilised investeeringu või toetusvajadused.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Herkel (EVE), Kalvi Kõva (SDE), Jürgen Ligi (RE), Priit Sibul (IRL), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Martin Helme (EKRE) hindasid tuleva aasta riigieelarvet ning tõid esile sellega seotud hinnangud ja probleemid.