POLIITIKUD EELARVEST: esikohal on inimene, pikaajalised eesmärgid nagu majanduskasvu ja rahvaarvu kasv (34)
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,6 miljardit eurot ja tulude maht 10,3 miljardit eurot.
“Mul on hea meel, et valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal ja vähendasime sügisese menetluse käigus puudujääki poole võrra. Soovin, et riigieelarve jõuaks võimalikult kiiresti tasakaalu,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Eesti riigi rahandus on heas korras. Majandus kasvab, samal ajal maksukoormus ei kasva ning valitsuse võlakoormus väheneb, püsides Euroopa Liidu kõige madalamana.”
Eelarve on Eesti riigi 100. aastapäeva vääriline
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva kinnitusel aitab uus riigieelarve 2018. aastal nii inimeste heaolu kasvatada kui ühiskonda tugevamaks ja ühtehoidvamaks muuta, olles igati Eesti suure juubeliaasta vääriline.
„Järgmise aasta eelarve lubab meil ühiskonnana ühtsemana edasi minna. Ta viib meid enam põhjamaisesse väärtusruumi, kus igaüks on oluline ja kus aidatakse järele neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama,“ märkis Kõva vahetult enne eelarve kinnitamist riigikogus. Uuel aastal käivituv tulumaksureform toob Kõva sõnul ligi 50000 tööinimest välja suhtelisest vaesusest ning parandab sadade tuhandete inimeste elujärge. Maksumuudatused jätavad 75 protsendile Eesti töötajaist igakuiselt täiendavalt kätte 64 eurot.
Valitsuskoalitsiooni eelarvepoliitilised valikud vähendavad otsustavalt nii vaesust kui tulupõhist kihistumist, aga ka regionaalset ebavõrdust, lisas Kõva. „Eesti üheks keskseks väljakutseks on sündimuse suurendamine – see üllas ambitsioon on eelarvesse sisse kirjutatud ja annab loodetavasti erinevate sammude koosmõjul ka tulemusi. Eelarve nurgakivideks on samuti lisaraha suunamine haridusse, tervishoidu ja riigikaitsesse,“ rääkis Kõva.
„On hea teada, et aastal, mil Eesti Vabariigi sünnist täitub 100 aastat, astuvad ellu muudatused, mis teevad Eesti ühtehoidvamaks, jõukamaks ja solidaarsemaks," sõnas Kõva.
Vastu võetud riigieelarve on esimene, mille on kokku pannud eelmise aasta novembris tööd alustanud valitsuskoalitsioon. Keskerakonna fraktsiooni esinaine Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid.
„Opositsiooni kriitika, et toetatakse madalat ja keskmist palka teenivaid inimesi 64 lisaeuroga, on eriti 900-eurost mediaanpalka arvestades kohatu. Samuti oli ammu aeg aidata Eesti peresid, toetada enam haridust, kriisi sattunud põllumajandust ja regionaalset arengut,“ ütles Sarapuu ja lisas, et esikohale on seatud Eesti inimene.
Fraktsiooni esimehe sõnul oli keskerakonna pikaajaline lubadus taastada omavalitsustele makstav tulubaas, mis 2009. aastal Reformierakonna poolt kaotati. „Tulubaasi tõus on vajalik, sest omavalitsused teavad kõige paremini, millised on murekohad, millega tuleb tegeleda. Riigipoolne panus suurendab võimalusi tugevamaks ning jätkusuutlikumaks arenguks," lisas Sarapuu.
Kommentaarid