Arne Kailas, sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht: Haigushüvitist makstakse haiguse või vigastuse korral, kui inimene on ajutiselt töölt eemal ehk nn haiguslehel. Krooniliste haigete puhul räägime üsna sageli püsivalt vähenenud töövõimest, mis võib olla osaline või ka puuduv. Selle kohta teeb ekspertarsti hinnangule tuginedes otsuse töötukassa.
Sissetuleku tagamiseks inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, on ette nähtud töövõimetoetus. Tegemist on asendussissetulekuga, mille puhul on seadusandja lähtunud põhimõttest, et inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta ei ole võimeline ise endale elatist teenima.
Riik toetab enam neid, kellel on seda ka rohkem vaja. Töövõimetoetus hakkab vähenema neil, kes teenivad umbes keskmist palka - ümberarvutamise süsteem on seotud töövõimetoetuse 90-kordse päevamääraga, mis tänavu on umbes 1050 eurot. Toetus nö jookseb nulli puuduva töövõimega inimestel, kes teenivad vähemalt 1773 eurot kuus ja osalise töövõimega inimestel, kes teenivad vähemalt 1450 eurot kuus.
Töövõimetoetuse ümberarvutamine puudutab väikest osa vähenenud töövõimega inimesi, sh neid, kellele sissetuleku tõttu toetust ei maksta, keda on neli protsenti töövõimetoetuse saajatest.
Kommentaarid