KREGOR ZIRK.Foto: Martin Ahven
Ujumine
14. detsember 2017, 19:49

Kregor Zirki treener: salaplaan oli poodiumile jõudmine! (1)

Pärast Kregor Zirki ja Martin Allikvee hiilgavaid etteasteid Taanis lühiraja EMil võib naljatamisi küsida: mehed, kas te ise ka aru saite, mida tegite? Ent tõsiselt jätkates tuleb tõdeda, et finaali jõudnud sportlased põrmustasid Eesti ujumise müüdi.

„Bruno Nopponen (Viimsi veeklubi treener – toim) ütles pärast hommikust võistlusprogrammi, et siiani oleme olnud enesekriitilised ja nimetanud Eestit sprindiriigiks – nüüd jõudsid kaks meest 200 meetris finaali,“ räägib ujumiskoondise ekspeatreener Riho Aljand neljapäeval kolm tundi enne õhtuseid starte.

Kananahk tuleb ihule

Zirki isa, endine laskesuusataja Kunnar Zirk ütleb siiralt: „Algselt ei uskunud, et ta 200 m vabaujumises finaali jõuab. Pidin pärast eilset 100 m liblikujumist oma Facebooki seinale kirjutama: sel EMil poolfinaal. Aga ei kirjutanud! Kolmapäeva õhtul rääkisin telefonitsi Kregoriga ja ta märkis, et finaal oli käe sees. Kahjuks läksid pöörded aia taha.“

Kui 200 m krooli eelujumises jäi 18aastasel tartlasel Eesti rekordist 1.44,05 puudu 21 sajandikku, siis finaalis lõpetas ta tippmargiga 1.43,84, mis andis 4. koha. Pronksist lahutas teda 0,77 sekundit, pool võistlusmaad püsiski ta kolmandana. Kulla napsas leedulane Danas Rapsys 1.40,85ga.

„Hommikul treenerid ütlesid, et finaalis võiks kohta parandada,“ jutustab Zirk, kes oli eelujumises viies. „Enesetunne polnud kõige kindlam. Kui ma pärast lõpetamist nägin, et olen neljas, lõin käega vastu vett. Algul annab selline koht nõmeda emotsiooni. Aga kui arvestada, et kaotasin sama ala teateujumise maailmameistrile pronksi vaid 77 sajandikuga, tuleb väga rahul olla.“

Neid starte jälginuks papa Zirk meeleldi sündmuste tulipunktis, kuid ta pidi Kopenhaageni reisist loobuma töökohustuste tõttu. „Tiitlivõistlusel toob õhtu kananaha ihule, olen seda kogenud – vägev elamus,“ kirjeldab ta tunnetemöllu. „Suvel olime perega Iisraelis juunioride EMil. Meil tulid pisarad silma, Kaja Haljaste (Zirki Eesti treener) nuttis lahinal.“

Sedapuhku Tartus arvuti vahendusel sündmusi jälginud Haljaste oli väga rõõmus. „Salaplaan oli poodiumile jõudmine,“ avaldab ta. „Kregor olevat enne võistlust isale öelnud, et läheb medali järele! Algus oli väga julge. Aga kes ei riski, see šampust ei joo! Kregor oli moosi saia peale ära teeninud, tänavune aasta on tal olnud päris raske.“

Kevad ja suvi oli Zirkil senisel tõusuteel kõige keerulisem. Teda kimbutasid terviseprobleemid, Inglismaal tuli lõpetada kolledž. Ometi jõudis ta õigel ajal laineharjale. Esmalt võitis juunioride EMil pronksi.

„Kas ma just kurjustasin Kregoriga, aga ütlesin, et nüüd tuleb jalad kõhu alt välja võtta,“ meenutab isa suvist emotsionaalset vestlust pojaga. Ja lisab: „Tal on meeletu kokkuvõtmisvõime.“

Septembris liitus Zirk Türgis baseeruva profiklubiga Energy Standard. Nii mõnedki kõrvaltvaatajad kehitasid kahtlevalt õlgu. Ent juba praegu on selge, et ta langetas õige valiku. „Kregor läks oma esimesele täiskasvanute lühiraja EMile ja lõi finaaliukse jalaga lahti,“ lausub isa. „Samas on see alles tema sporditee algus.“

Allikveel pidev areng

Vanem Zirk vaatab ka laiemat pilti ja tunneb rõõmu, et teistelgi meie ujujatel läheb hästi. „Dmitri Kapelin on supertreener,“ kiidab ta Allikvee juhendajat. „Nad võluvad oma tingimustest ilusaid tulemusi välja.“

Allikvee püstitas hommikul 200 m rinnulidistantsil Eesti rekordi 2.05,74, parandades Martin Liivamägile kuulunud tippmarki 0,7 sekundiga. Finaalis sai ta kirja 2.05,95 ja kaheksanda koha. Võidurõõmu maitses venelane Kirill Prigoda 2.01,11ga.

„Varem polnud ma poolfinaaliski ujunud, nüüd jätsin selle vahele ja läksin otse finaali,“ nendib Allikvee. „Peas mul niisugused mõtted liikusid, aga ei julgenud neid kõva häälega välja öelda. Olen väga rahul ja vaatan juba lootusrikkalt pika raja võistluste poole.“

Korralik samm arenguredelil on seda hinnatavam, et suvel oli Allikvee kaitseväes. „Vaimselt tegi sõjavägi mind tugevaks,“ lausub ta. „Ei pidanud kolm kuud ujumisele mõtlema.“

Eksrekordimehe rolli sattunud Liivamägi: „Vaadates Martini pika raja tulemusi, oli minu rekordi alistamine loogiline samm. Tean, et ta on töökas ja andekas. Lühikesel rajal oli võimalik vajalik töö kolme kuuga ära teha.“

Liivamägi nimetab neljapäeva Eestile eriti ilusaks. „Kui enne EMi tekkis väike kartus, et üle pika aja ei pääse ükski meie ujuja finaali, siis nüüd lahendasid poisid selle asja väga edukalt,“ sõnab ta.

Kolm aastat Allikveed Audenteses treeninud Siiri Põlluveer vaatas endise õpilase etteasteid mõnuga. „Olin vaimustuses, kuidas ta ujus. Martin on kogu aeg vaikselt arenenud, aga finaali pääsemine oli supersaavutus. Tal on tark treener, kes tunneb konnaujumist peensusteni.“