Autod, telefonid, rõivad: maavalitsus oli kui oksjonimaja (8)

„See on nagu põrsa kotis ostmine – kunagi ei tea, mis seisus üks või teine asi on. Igale asjale leidub aga ostja,“ meenutab konfiskeeritud vara müüki, aastavahetusel kaduvate maavalitsuste üht värvikamat ülesannet Tartu maavalitsuse haldustöö peaspetsialist Arvet Sarapuu.

Ta loetleb asju, mida koos kolleegidega on tulnud arvele võtta ja siis oksjonil maha müüa või hävitamisele saata: lugematu hulk autosid ja telefone, varastatud riided, vagunitäied bensiini, majad, vähimõrrad, parfüümid, merekaater, tööriistad ja nii edasi. Väärtusega kraam müüdi enampakkumisel, keelatud või lihtsalt väärtuseta asjad hävitati.

„Õnneks saime kõik meile antud asjad müüdud. Rahandusministeeriumile ei pidanud mitte midagi üle andma,“ tunneb Sarapuu heameelt, et enne asutuse likvideerimist sai selle asjaga ühele poole.