Mandariin ja tema neli sugulast

Mandariin, nagu nimigi viitab, on pärit Hiinast. Neid on mitme suurusega, kuid tavaliselt on kõik apelsinidest väiksemad. Ühtlasi on nende sektorid väiksemad ja magusamad. Koore värv on tavaliselt oranž, kuid võib olla ka punaka tooniga. Koor on tavaliselt vilja küljest lahti, nii et seda on kergem eemaldada kui apelsinikoort.

Klementiin on hariliku mandariinipuu sort 'Clementine', apelsinist veidi väiksem. Seemneid on tal vähe, koor on õhuke ja tuleb kergesti ära. Tihtipeale on koor läikiv. Klementiinid said 1902. aastal nime misjonär Marie-Clément Rodier' järgi, kes Alžeeria lastekodu aias väidetavalt juhuslikult uue hübriidi avastas. 

Mandariini ja klementiini ristand satsuma on pärit samanimelisest Jaapani provintsist, kuid sünnimaal tuntakse teda ka mikan'i nime all. Sellel viljal, mille ajalugu ulatub XV sajandisse, on lahtine koor, mis võib olla krobeline, nii et mädanevaid kohti on raske märgata. Tavaliselt on satsumad väga magusad ja seemneteta. Mikan käib Jaapani traditsioonilise uusaasta-riisikoogi tippu, kuid see on üsnagi värske traditsioon – vanasti pandi sinna vili daidai, mille nimi viitab põlvkondade järgnevusele. Kuna daidai on suur ja mõru, hakati selle asemel kasutama maitsvat mikan'it. 

Veel eristatakse mandariini ja tangeriini ehk kääbusmandariini. Teooreetiliselt on mandariinid pärit Hiinast, tangeriinid aga Aafrikast Tangiers'ist, aga sellele erinevusele vaadatakse juba ammu läbi sõrmede, sest neid kasvatatakse mujalgi. Tangeriin on siiski punakama koorega.  

Apelsin on tegelikult pomeli ja mandariini ristsugutis – tema geenidest umbes 25% on pärit pomelilt ja 75% mandariinilt. Apelsin on magus ning tema koor on väga aromaatne ja seetõttu kasutatakse seda toiduvalmistamisel. Apelsinidest pressitakse ka mahla. Sorte on väga erinevaid alates põrakatest kämblasuurustest, millel on naba, ja lõpetades väiksematega, millel on roosa või veripunane viljaliha.