Soojenev kliima ohustab lumekakku (17)

Usun, et see on nende vandenõu, kes õhusaasekvootide vahendamiselt miljardeid puhaskasu teenivad. Kvoodiäri käive üle maailma on sadades mlljardites eurodes. Ja midagi pudeneb organisaatoritelegi. Õhumüüja - see on läbi aegade olnud igasuguste kelmida suurim tunnustus!
Kliima ei ole püsiv, graniiti raiutud, vaid pidevalt muutuv. Ajavahemiks 100 kuni 12 tuhat aastat on meil olnud mitu suurt jääaega. Ning pärast viimase suure jääaja lõppu on olnud ligi kümmekond "väikest jääaega" koos vahepealsete suladega. tuhande aasta eest oli kliima märksa soojem ja Eesti aladel olid laialt levinud laialehelised metsad, kliima oli soojem kui praegu. Viikingid seilasid on lahtiste pikkpaatidega Põhja.Jäämerel Teravmägedelegi. Erik Raudi leidis Gröönimal (Rohelisel maal ) teraviljakasvatuseks sobivat maad ja kliimat ning järgmisel neljal sjandil elasid sealsed talunikud jõukalt. Leif Erikson aga leidis Labraddorilt palgimetsa ja Newfoundlandi viinamarju.
XVI - XVII sajand olid aga väga külmad Lõuna Saksamaa talupoegigi kimbutasid ikalduse ning öökülmad. Talviti jäätusid nii Thames, Rein, Hollandi kanalid kui ka Doonau. Nii et moes oli uisutamine. Servast servani jäätus Balti meri. Ning ka Mus meri oli suuresti jäävangis. Tänu Bosporuse väinade talvisele jäätumisele peatus sealmail laevaliiklus ning suurlinn Istanbul jäi toiduainete juurdeveo katkemise tõttu nälga ja mattus valgesse lumevaipa. Praegune soojenemine on kestnud ligkaudu 250-300 aastat ja pole saavutanud veel sellist soojuse taset, mis oli viikingite päevil.

Põhja-poolkera inimesi on väga raske panna kliimasoojenemist kartma, pigem kardatakse ikka uue jääaja teket. Kui siiski peaks lähisajandi jooksul globaalne soojenemiine koos loodusõnnetuste kasvu ja maailmamere pinna tõusuga aset leidma, siis selle elaks inimkond kindlasti üle. Üle aga ei elaks enamus maailma elusloodusest järjekordaset jääaega.

Üldiselt nõus. Atmosfäär on kogu aeg muutustistes. Üksainus suurem vulkaanipurse võib atmosfääri tublisti vapustada. Vulkaanipurse Islandil 1783.a. Mõjus rängalt Iirimaa, Inglismaa ning Prantsusmaa põllumajandusele. Ikaldusi jagus mitmeks aastaks. Prantsusmaal viis see ikaldustele, teraviljapuudusele, inflatsioonile ning lõppude lõpuks 1789.a. revolutsioonile.
Võimas 1815.a. Tambora vulkaani purse Indonesis langetas kogu mailmas temperatuuri kuni 5 kraadi.
Ka 1882.a Krakatau suur vulkaabipurse Viis ülemaaimselt temperatuuri mitu kraadi allapoole.
Kuid märksa enam kui atmosfääri sooja neelavus või peeglduvus mõjutab Maa kliimat energiabilanssi kõikumised Päikeselt lähtuva energia hulkades. Nii seostub viimane väike jääaeg just Päikese aktiivuse mitmesajandilise langusega. Päikese aktiivsuse üks näitaja on päikeseplekkide hulk. Ja kui Galili päikeseplekid avastas, ei näinud teised vaatlusi teinud astronoomid midagi taolist tüki aega. Päikese aktiivsus oli madalseisus.

üks suurriik usa kes pole liitunud kioto protokolliga ja ei taha oma energiatarbimisi vähendada, ühesõnaga kütame ilma edasi kuni kõik on praetud kord. Tublid eurosaadikud sel teemal ikka soovivad neid fossiilsete kütustega liialdajaid korrale kutsuda aga poolale nt. on elutähtis kivisöe kaevandamine jne. Kas tulevik on ainult päikseenergia päralt ja millal me selle energia kinni püüame, mida inimkonnal vaja ja vaja on 10000 korda vähem kui päike maale saadab...küsimuseks see jääbki esialgu.

seal pole mingit soojenemist oodata,vähemalt lähema paari sajandi jooksul mitte.
Kellel siin samuti soojavõitu,võib ju kaasa lennata.

Hävivad või liiguvad teise piirkonda.Kui neid oleks palju poleks punast raamatut.Liigid just nimelt kaovad maapealt .Vaata "viasat Nature"t.Muidugi loomad ka muudavad elukohti kuid jutt oli HÄVIMISEST

Ega loomad ei võtagi kohvreid npu otsa ning teise piirkonda sõida. Ränne toimub ikka sedasi, et areaali ääreala asukad ja nende järglased nihkuvad pisitasa edasi, sobivama kliima ning ninaesise poole. Ning areaali vastaskülje s.o ebasobivama külje asukad kolivad kah kas edasi. või siis hukkuvad.
Kui sina must-valge skeemi järgi lähtuda, siis võib ju väita, et põhjapõdrad on Eestis väljasurnud. Kuid areaal on lihtsalt tunduvalt põhja poole edasi nihkunud, sest nelle meelepärased tundrad on asendunud segametsadega. Aga väljasurnud on näiteks mammutid, kes omal ajal kah Eesti aladel elutsesid. Ja mitte nii väga ammu. Mingid viimased kääbusmammutid olevat siit igavikku läinud vist alles nii 5 - 6 tuhande aasta eest. Tarvad ilmselt vaid poole tuhande eesta eest, kuid nemad on lihtalt välja kütitud, inimeste poolt hävitatud.

alepõllundus hävitas loopealsed metsad. Tulemus on ilmselt näha veel sajandeid.

poeg tahestahtmata on olemas, vabana saada lumekakuks