SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 69. koht: Kurkse suurõnnetus (42)

Too aasta pidi 22 tipptasemel sõjamehele lõppema kahepäevase õppusega „Vilets elu“ Suur-Pakri saarel. Lõpetuseks pidid mehed ületama omal jõul Suur-Pakrit mandrist lahutava Kurkse väina. Ehkki üle väina minek oli kuulutatud vabatahtlikuks, otsustasid kõik sõdurid sellest osa võtta. Selle kasuks oli nii suhteliselt hea ilm kui ka pikaaegne kogemus raskustest jagusaamisega.

Meestele sai saatuslikuks võimete ülehindamine ja järsult halvenenud ilm. Tõusis tugev tuul ja tekkisid kõrged lained, mis kandsid mehed marsruudist kõrvale. Kui merepõhi jalge alt kadus, tuli ujuda täisvarustuses koos relvadega. Väsimuse, krampide ja alajahtumise tõttu hakkas osa mehi teadvust kaotama ja oli selge, et oma jõududega enam kaldale ei saa. Endast anti märku signaalrakettidega, kuid neid ei pandud tähele. Kursilt kõrvale kaldumise tõttu ei osanud mehi kaldal ootavad autojuhid kahtlustada kõige halvemat.

Alles siis, kui sadamavaht Heino Kreintal ja tema poeg Hannes Kuusemäe kuulsid merelt karjeid, oskasid nad abi organiseerida. Paraku jõudis eluga kaldale vaid kaheksa meest, 14 meest või suri alajahtumise tagajärjel.

Kurkse suurõnnetus oli Eesti kaitseväes rahuajal suurima ohvrite arvuga toimunud õnnetus. See tõi traagilisel kujul esile vead kaitseväe õppuste planeerimises ja juhtimissüsteemis. Rahuvalvajate rühmajuht Jaanus Karm oli küll kogenud sõjaväelane, kellel oli meeste täielik usaldus, kuid ta vastutas väina ületamise ja selle fataalsete tagajärgede ees ainuisikuliselt. Seda leidis ka kohus, kes Jaanus Karmi 4,5 aastaks vangi mõistis. Kaitsevägi muutis pärast suurõnnetust väljaõppe korraldust, milles on nüüd palju suurem roll ohutustehnikal.

 Allikad:

·      Madis Jürgen ja Mihkel Kärmas „Surmapäeval oli mere kohal ilus sinine taevas“. Eesti Ekspress, 19.09.1997.

·      Maarius Suviste „Pääsenud sõdrur: spordimehed läksid, nalja- ja napsumehed jäid“. Õhtuleht, 11.09.2007.