Foto: Erakogu
Blogid
16. detsember 2017, 00:00

Kuidas eestlased kliimasoojenemise avastasid (2)

„Teiste vähemtuntud lindude kõrval hakkavad ka toonekured ja mõned kotkaliigid võtma endi pesitsemisaladeks Eesti põhjapoolseid piirkondi, kus neid lindusid pole varem pesitsemas nähtud,“ kirjutab Esmaspäev 17. detsembril 1938. „Kägu kukub meil nüüd kümme päeva varem, kui möödunud sajandi keskpaigas. Jõed külmuvad sügisel hiljem kinni ja lähevad kevadel varem lahti. Lumi hakkab ikka hiljem maha tulema.“

Need on kodumaal tehtud tähelepanekud, kuid kliima soojenemist kinnitama sõideti Eestist tol aastal kaugemalegi.

„Kuna meie kliimat mõjutavad Põhja-Jäämere piirkonna ilmastikuolud, siis on huvitav vaadelda ka sealset olukorda. Eesti õpetlased eesotsas Armin Öpikuga veetsid hulk aega Gröönimaal teaduslikul uurimistööl ja võisid teha huvitavaid tähelepanekuid Arktises toimuvatest muutustest,“ teatab Esmaspäev. Öpik ja tema assistent Karl Orviku täheldasid, et sealsetes randades ja ida pool Kara meres võis kohata heeringaparvi, keda polnud seal varem näha. Põhja poole olid läinud ka makrell-haug, delfiin ja teisigi kalu. 

Kuid Esmaspäev lõpetab oma jutu kõhklusega: „Veel pole õpetlased suutelised selgitama, kas kliima soojenemine on alaline nähe või jätkub seda ainult mõneks aastakümneks.“