Kui koolis oleks rohkem kirjandustunde, kõikidel ühiskonnatasanditel väärtustataks head ilukirjandust (raamatupoed ei muutuks meelelahutuskeskuseks, kellelgi ei tuleks pähe "jälle raamat" reklaamid), oleks suur osa inimeseõpetusest tehtud.
Ateistina, kes lihtsalt huvi pärast ja iseseisvalt mitmeid religioone on uurinud, pean tõdema, et paljud terad nende õpetustes on väga positiivsed. Võtama kasvõi kristliku õpetuse kümme käsku-keeldu: Pühitse pühapäeva. Austa oma isa ja ema! Ära tapa! Ära riku abielu! Ära varasta! Ära tunnista valet oma ligimese vastu! Ära himusta oma ligimese naist! Ära himusta oma ligimese vara! <<< Rohkemat kahjuks ei meenu. Ma leian, et kõik need käsud-keelud,mida iga inimene peaks järgima, on kõik ju selle inimese elule ja tema tegemiste juhtimiseks kohe eriliselt positiivsed. Või vaidleb keegi sellele vastu? Ainult, et kas neid õpetusi inimeste poolt ka järgitakse, on juba teine teema. Kriminaalid ja kriminaalse energiaga inimesed ei järgi neid kindlasti mitte kunagi!.
See on juba õige sõna, et inimeseõpetust ehk paremat ja korralikkumat lastetuba on väga paljudele lastele ja isegi täiskasvanutele vaja. Sunduslik ja kohustuslik usuõpetus pool-ateiskliku Eestimaa koolidesse, ei ole hea idee. Usuõpetust saaksid need lapsed, kelle vanemad vabatahtlikult otsustavad seda neile anda, ka kirikute juures olevates ja töötavates usuõpetustundide gruppides.
Las see nähtamatu ja tundmatu kummardaja usub nii palju kui tahab, kuid ärgu sundigu lapsi seda tegema. Pole seda mürki ei koolis ega kodus vaja neile sisse süstida. Ei tee see eluolu paremaks, vaid lõhestab jäjekordselt kaheks - usklikeks ja ateistideks. Usuõpetus koolis? Kasläheme lihtsalt sajand tagasi? Veelkord- jätame lapsed sellest rahule.
Jüri ongi ehe näide sellisest inimesest, kuidas sõna - religioon - , kohe harja punaseks ajab ja siis selline rusikatega lahmina hakkab. Selle sõna mõju on nagu pullile punase räti lehvitamine. Sellistele, kui helmede poolt eriliselt negatiivseks aetud Jüri jt ekrelased, on vaja juba pisikesest peale korralikku lastetuba ehk nn inimeseõpetust ja vahel ka kasevitsa mõju. Aga rkre pubekatele enam kasevitsad ei mõju, õigemini mõjuvad hoopis vastupidiselt. Need pubekad naeratavad ja nende silmad säravad ainult siis, kui nad oma juudaseeklid kätte saavad ja neid salaja, pimedas kambris loevad.
mingit pidi on kõik muidugi inimese õpetus, sest sipelgas saab inimesest ilmselt palju rohkem aru kui inimene Jumalast. Jumala seadusedki pole Jumala jaoks vaid, et inimene nende järgi elaks, kuid rõhk on ka sellel, mida igaüks meist vastab oma elust pärast surma, kui ei tulegi musta ööd, vaid hoopis kohus, kus kõigest aru küsitakse. Teadmine peab hakkama kujundama käitumist, see pole ainult mingi sallivusest nõretav meelelahutus, mis õpetab kas kõigelubatavust või siis jõuetut otsustusvõimetust nende suhtes, kes näevad suuremeelsust üksnes nõrkusena.
See jutt on uskumatu häma. Mitte midagi ei saa aru. Mis inimeseõpetus - psühholoogia, anatoomia, antropoloogia või mis? Ning mis see usk asjasse puutub.
õpetab vaid ühte väikest osa inimesest, kui on mõtlemisvõime, aga usklikel seda tavaliselt ei ole, seega ei ole see enamusele inimeseõpetus, vaid usupropaganda.
Kirjutasid pika jutu aga mitte midagi aru ei saa Kas tuleb inimluud üles lugeda Sotsialismiajal õppisin nn teaduslikku ateismi Ja uskuge või ei see oli filosoofia kõrval tudengite seas populaarseim Kõik oleneb õpetaja tasemest
Teadusliku kommunismi kursus oli huvitavam, sest mida ikka silmapiirile ei paistnud tulevat seda põnevam oli diskuteerida. Ateismi kursustel oli põhiline vaidlus selle üle, kes on nõukogude ühiskonnas need, kes usuvad jumalat. Ametliku versiooni kohaselt olid nendeks pensionärid, aga mitte mingil juhul noored.
mina küll ei usu, sest pole ühtegi tõestust kõikvõimsa Jumala kohta. Pidevalt toimuvad jumalakojas igasugused pahateod, kes varastab korjanduskarbi, kes paneb midagi seal põlema, alles hiljaaegu oli tulistamine seal, kus tapeti hulk usklikke, miks Jumal laseb seda teha, kui on kõikvõimas?
KOMMENTAARID (15)