Foto: Alar Truu
Repliik
18. detsember 2017, 17:34

Vastukaja | Töövõimereform vajab lisaraha (40)

Õhtuleht küsis riigikogu sotsiaalkomisjonilt, miks seadusandja pole arvestanud töövõimereformi kavandades võimalusega, et kaua haige olnud inimese sissetulekud võivad erinevate seaduste koosmõjul kriitilise piirini kokku kuivada, nagu kirjeldas Küllike Rooväli Õhtulehe 11. detsembri arvamusloos „Eestlaste seaduse- ja maksupõrgu“.

Helmen Kütt, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, SDE: Need, kes käivad raske haiguse kiuste tööl või teevad seda siis, kui tervis vähegi lubab, väärivad suurt austust. Tean, millist vaprust ja tublidust see nõuab. Seega soovin arvamusloo autorile Küllike Roovälile jaksu. Tema artikkel koosnes paljudest omavahel kokku põimitud üksikküsimustest ja probleemidest, kuid sellest võis välja lugeda, et kõige tõsisem mure on seotud töövõimereformiga.

On tõsi, et sageli on töölkäimine vähenenud töövõimega inimestele keeruline väljakutse. Sellises olukorras tundub töövõimetoetuse vähendamine nendele ebaõiglane. Toetuse reeglite kehtestamisel lähtuti põhimõttest, et töövõimetoetust makstakse siis, kui inimene pole võimeline endale piisaval määral elatist teenima. 

Puuduva töövõimega inimene ei pea erinevalt osalise töövõimega töötajast töövõimetoetuse saamiseks tööl käima ega seda otsima. Kuid paljud teevad seda nii materiaalsetel põhjustel kui ka selleks, et tunda enda vajalikuna ja mitte jääda koduseinte vahele. Töötukassa andmetel töötab tänavu 25 protsenti puuduva töövõimega inimestest. Sel aastal väheneb selliste inimeste töövõimetoetus alates 1050 euro suurusest palgast ja kaob 1773 euro suuruse töötasu juures. Erinevalt töövõimetuspensionist on töövõimetoetus maksuvaba, kui tulumaksu arvestamiseks liidetakse sissetulekud kokku.

Sotsiaalkomisjon on tegelnud töövõimereformi rakendamisel selgunud muredega. Nii algatas komisjon mais riigikogus eelnõu, mille eesmärk oli kõrvaldada töövõimetoetuse maksmisel ilmnenud kitsaskohad. Tänu sellele muutusid ettemakse tingimused ning me välistasime selle, et inimene võib jääda üleminekul töövõimetuspensionilt töövõimetoetuse saamisele teatud ajaks temast olenemata põhjusel sissetulekuta. Teised muudetud sätted on kasulikud aga neile osalise töövõimega inimestele, kes jätkavad haridusteed või on haiglaravil.

Leian, et riik peaks vähenenud töövõimega inimeste tööturule naasmist ja seal püsimist rohkem toetama. Seetõttu ongi kindel plaan kutsuda 2018. aasta alguses kokku sotsiaalkomisjoni, sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa esindajad, et arutada töövõimetoetuse maksmise tingimuste paindlikumaks muutmist.

Loodan, et üheskoos õnnestub jõuda vajalike seadusemuudatusteni. Sotsiaalkomisjoni tahtest siin üksi ei piisa, sest muudatused tähendavad tõenäoliselt lisakulu riigieelarvele.