Kolm on kohtu seadus? Musta minevikuga Justin Gatlin sattus suurde dopinguskandaali (12)

Telegraphi ajakirjanikud väitsid Mitchelli ja Wagneri jutule tulles, et nad esindavad filmikompaniid ning vajavad ühe näitleja kiireks vormisaamiseks testosterooni ja kasvuhormooni. Gatlini esindajad olidki valmis "filmiprodutsente" 210 000 euro eest dopinguainetega varustama, kusjuures kraam pidi USAsse jõudma läbi Austrias tegutseva arsti.

Salaja lindistatud vestlustes tunnistasid Mitchell ja Wagner, et dopingu kasutamine on tippkergejõustikus endiselt laialt levinud ning Wagner lisas, et keelatud ainete tarbimisest pole loobunud ka 35aastane Gatlin ise.

Staari esindajad reageerisid puhkenud skandaalile kiirelt ja väitsid, et Gatlin on jõudnud treeneri ja agendi juba vallandada. Lisaks kinnitati viimase viie aasta puhastele dopinguproovidele viidates, et tegelikult on Gatlin siiski puhas.

Juhtumit hakkavad uurima nii USA antidopinguagentuur (USADA) kui ka rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF). "Süüdistused on äärmiselt tõsised ja tean, et IAAFi juurde loodud spetsiaalsel üksusel (Athletics Integrity Unit) on luba uurimist alustada," ütles IAAFi president Sebastian Coe.

Gatlini varasemad dopingujuhtumid

Gatlin sai esmalt karistada 2001. aastal, kui ta tarvitas amfetamiini sisaldavat Adderalli ravimit. Sprinter selgitas, et ärevushäirete leevendamiseks oli ta Adderali võtnud juba lapsepõlvest saadik ja tema kahe-aastast võistluskeeldu lühendati poole võrra.

2006. aastal avastati Gatlini dopinguproovist testosterooni jälgi, ent tänu eeskujulikule koostööle antidopinguametnikega pääses ta eluaegse võistluskeelu asemel kaheksa aasta pikkuse karistusega. Hiljem lühendas USADA keeldu veel poole võrra.

Ameeriklase tagasitulekuvõistlus oli 2010. aastal Rakveres, kui ta läbis 100 meetrit ajaga 10,24. Paar päeva hiljem jooksis Gatlin Tallinnas välja aja 10,17. Esimese tõeliselt suure võidu pärast võistluskeelu lõppemist pälvis Gatlin alles 2017. aasta Londoni MMi, kui ta alistas 100 meetri finaalis teiste seas ka maailma läbi aegade edukaima sprinteri Usain Bolti. Pettunud Londoni publik polnud Gatlini patte unustanud ja vilitas ta pärast jooksu armutult välja.

***

Justin Gatlinit treeninud Dennis Mitchell on ka ise dopinguga pahuksisse sattunud. 1998. aastal sai ta testosterooni tarvitamise eest kahe aasta pikkuse võistluskeelu. Mees ise põhjendas lubatust kõrgemat testosteroonitaset nii: "Jõin viis pudelit õlut ja seksisin oma naisega vähemalt neli korda. Tal oli sünnipäev, daam vääris erilist kohtlemist."

USA kergejõustikuliit jäi 1992. aastal 4x100 meetri teatejooksus olümpiavõitjaks tulnud Mitchelli selgitust uskuma, IAAFile sellest siiski ei piisanud.