KÄPULI: Raske uskuda, et 35aastane Justin Gatlin karjääri kolmandast dopinguskandaalist puhtalt välja tuleb. Foto: REUTERS/SCANPIX
Kergejõustik
20. detsember 2017, 00:10

Lääne-Virumaal taassündinud välejala nukker luigelaul (13)

Augustikuu viienda päeva õhtupoolik Londoni olümpiastaadionil pani mõtlema: kas kümned tuhanded inimesed tegid õigesti, kui 100 meetri sprindi maailmameistri Justin Gatlini välja vilistasid. See kõik tundus veidi karm, kuid samas aus.

Kahel korral dopinguga vahele jäänud vanameistrit saatsid kõikjal vihased pilgud. Pressikonverentsil peedistati ameeriklast nii, nagu torust tuli. Tol õhtul poleks keegi osanud arvata, millise ulmelise plaaniga ilmuvad paar kuud hiljem lagedale Daily Telegraphi ajakirjanikud.

Nimelt läksid britid Floridasse Gatlini treeninglaagrisse. Filmitegijateks kehastunud kirjatsurad tõmbasid haneks sprinteri treeneri Dennis Mitchelli ja mänedžeri Robert Wagneri. Telegraphi salaplaan oli lihtne: nad väitsid, et vajavad filmirolliks valmistuva näitleja kiiresti vormi saamiseks testosterooni ja kasvuhormooni.

Tundub uskumatu, aga Mitchell ja Wagner olidki valmis filmirahvast varustama dopinguainetega 210 000 euro väärtuses. Meeste rumalus osutus lõpuks üsna piirituks, sest omavahelistes vestlustes tunnistasid Gatlini esindajad, et ka valitsev maailmameister pole sedasorti ainete kasutamisest loobunud. Telegraph tegi jutuajamised avalikuks. Kergejõustikusõpru tabas järjekordne šokk.

Meenutus augusti algusest: Justin Gatlin laskus MMi finaali järel Usain Bolti ees põlvele. Foto: ANTONIN THUILLIER

Kes ikkagi kelle konksu otsa jäi?

Gatlini esimene reaktsioon oli mõistetav: sule said sappa nii Mitchell kui ka Wagner. „Olen üllatunud ja šokis. Vallandasin nad kohe, kui Telegraphi loost teada sain. Ma pole kasutanud ega kasuta siiamaani sooritust parandavaid aineid,“ teatas sprinter. „Kõik juriidilised võimalused on laual, sest ma ei lase teistel enda kohta niimoodi valetada,“ lisas ta.

Ka 1990. aastatel maailmameistriks ja olümpiavõitjaks kroonitud Mitchell ei peitnud pead liiva alla, vaid asus kaitsele. Tõsi, asi kukkus pigem kummaliselt välja. „Ma pole dopinguga seotud. Mängisin kaasa, sest sain aru, millega on tegemist. Pidin nad (ajakirjanikud – toim) konksu otsa saama,“ kõlas Mitchelli selgitus. 1998. aastal ka omal nahal dopingu kasutamisega vahele jäänud mehe jaoks jäi segaseks, kes kelle ikkagi konksu otsa tõmbas.

Filmiprodutsentideks kehastunud ajakirjanikel on kasutada lindistused, kus treener avab ukse spordimaailma kõige hämaramatesse tagatubadesse. Mitchelli sõnul saab piisavalt suure raha eest osta sedasorti aineid, mille kasutamisega on võimatu vahele jääda.

„Dopingumaailmas on lihtsaid võtteid ja aineid – nende kasutajad jäävad tavaliselt vahele. Aga keerulisemat värki pole võimalik dopingutestidega avastada. See on turvaline,“ selgitas ta „produtsentidele“ telgitaguseid. „Te arvate tõesti, et Gatlin ei tarvita keelatud aineid? Kergejõustik on dopingut täis,“ lisas Wagner.

 

A post shared by justingatlin (@justingatlin) on

Pole kahtlustki, et 35aastase Gatlini edasine karjäär on ülisuures ohus. Esmakordselt jäi ta keelatud ainete kasutamisega vahele 2001. aastal, kui tarvitas amfetamiini sisaldavat Adderalli ravimit. Sprinter selgitas, et ärevushäirete leevendamiseks oli ta ravimit võtnud juba lapsepõlvest saadik ja tema kaheaastast võistluskeeldu lühendati poole võrra.

2006. aastal avastati Gatlini dopinguproovist testosterooni jälgi, ent tänu eeskujulikule koostööle antidopinguametnikega pääses ta eluaegse võistluskeelu asemel kaheksa aasta pikkuse karistusega. Hiljem lühendas USA Anidopingu Agentuur USADA keeldu veel poole võrra.

Tema tagasitulekuvõistlusest sai üllataval kombel Eesti kergejõustiku suur päev. 2010. aastal tuli Gatlin Rakverre ja läbis staadionisirge 10,24ga. Lääne-Virumaa linnake sai korraks üle maailma kuulsaks. Paar päeva hiljem jooksis ta Tallinnas 10,17. Ameeriklane ei jätnud jonni ning tuli tänavu Londonis 100 m maailmameistriks, seljatades finaalis Christian Colemani ja Usain Bolti.

2010. aastal võttis Rakvere rahvas kahekordse dopingupatuse Justin Gatlini avasüli vastu. Foto: Joosep Martinson

Keerulised suhted ajakirjanikega

Järgnenud pressikonverentsil hoidis Gatlin viisakat joont, kuigi saalist kõlas suurel hulgal teda ründavaid küsimusi. Peab tunnistama, et mehe vastused olid kohati üsna usutavad, kuid eks ta ole juba 2001. aastast harjunud sellistele küsimustele vastama.

„Ma olen lihtsalt jooksja, kes kandis oma karistuse ja tuli suurde mängu tagasi. Teen ühiskondlikult kasulikku tööd: räägin lastega, uskuge või mitte, ma isegi inspireerin lapsi. Aitan neid õigele teele, vältimaks samu vigu, mida ise tegin. See ongi põhjus, miks sporti tagasi tulin,“ rääkis ta emotsionaalselt. „Meedia on valinud lihtsalt tee, et mina olen paha poiss ja Usain kangelane. Olen sellega leppinud. Minu eesmärk on anda teile kõigile üks-ühele intervjuusid ja nende kaudu inimesi inspireerida.“

Viimase küsimusena kõlas saalist: „Justin, ütle ausalt, kas Suurbritannia meedia teeb sulle liiga?“Järgnes õrn naerupahvakas. „Ma pole tõesti sellele mõelnud. Minu töö on sporti teha…“ alustas Gatlin viisaka vastuse formuleerimist, kuid kõrvalt sekkus korduvalt ameeriklase kaitseks välja astunud Bolt. „Ole seekord palun aus, ole lihtsalt aus,“ anus ta. Gatlin muigas ja vastas: „Ei, mulle pole liiga tehtud.“ 

Võib eeldada, et täna kõlaks vastus veidi teisiti.

Gatlin on igal juhul käima lükanud oma karjääri viimase päästeoperatsiooni. Treener ja mänedžer on vallandatud, juristid kaaluvad Daily Telegraphi kohtusse kaebamist. Tema esindajad lubasid lagedale tuua kõik viimasel viiel aastal võetud dopinguproovid, mis tõestavad sprinteri puhtust.

Tegelikkuses viitab aga kõik Gatlini karjääri luigelaulule. Pole võimatu, et ta jääb ilma ka furoori tekitanud Londoni MMi kuldmedalist. Maailmameistriks tõuseks sellisel juhul hoopis Coleman. 

Juhtumit hakkavad uurima nii USADA kui ka rahvusvaheline kergejõustikuliit IAAF. „Süüdistused on äärmiselt tõsised ja tean, et IAAFi juurde loodud spetsiaalsel üksusel (Athletics Integrity Unit) on luba uurimist alustada,“ ütles kergejõustiku katuseorganisatsiooni president Sebastian Coe.

Sebastian Coe ja Justin Gatlin. Foto: KAI PFAFFENBACH

***

Justin Gatlin

Vanus: 35

60 m rekord: 6,45

100 m rekord: 9,74

200 m rekord 19,57

Olümpiamedalid: 1 kuld, 2 hõbedat, 2 pronksi

Sise-MMi medalid: 2 kulda

MMi medalid: 3 kulda, 5 hõbedat