LEMMIKTOIDUGA. „Banaanid on mulle alati meeldinud. Odavad ja annavad palju energiat,“ kirjeldab Jürgen Külm oma suhet kollaste puuviljadega. Ka tema Instagrami konto nimi on banaani_poiss. „Eks mind banaanide järgi tuntakse jah,“ tunnistab ta.Foto: Martin Ahven
Kergejõustik
22. detsember 2017, 00:10

Olümpiast unistav banaanipoiss Jürgen Külm hakkas veganiks: ma pole kunagi end nii elusana tundnud! (153)

„Vaatame näiteks gorillasid – nad on ühed maailma tugevamad loomad, kuid söövad terve päev ainult rohelist.  Pole mingit probleemi, et peaks liha sööma,“ mõtiskleb andekas pikamaajooksja Jürgen Külm, kellest sai suvel täistaimetoitlane ehk vegan.

19aastane Jürgen tunnistab, et Eesti spordimaastikul pole ühtegi tuntud veganit. Esimese hooga meenub ultratriatleet Rait Ratasepp, kes siiski sajaprotsendiline taimetoitlane pole.

„Meie spordirahva seas mõeldakse tihtilugu, et liha söömata tugevaks ei saa. Kui hakata vaatama, siis läbi aegade üks kiiremaid mehi Carl Lewis oli vegan, poksija David Haye ja korvpallur Kyrie Irving on taimetoitlased, MMA-ringis Conor McGregorist jagu saanud Nate Diaz on vegan, tuntuimaid taimetoitlased on ilmselt tenniseõed Williamsid,“ toob ta välja kuulsusi, kelle toidulault puudub kõik loomne.

Võrumaalt pärit Jürgen jõudis veganluseni peamiselt enda tervise huvides. „Mul on niikuinii piimatoodete talumatus. Lisaks polnud ma kolm aastat söönud nisutooteid, suhkrut, šokolaadi jne. Hakkasin juba keskkoolis toitumisele tähelepanu pöörama. Mõtlesin, et miks mitte taimetoitlust proovida.“

Jürgen Külm. Foto: Martin Ahven

Taimetoitlus on päästnud elusid

Selgus, et veganlus sobib noorele jooksjale kui rusikas silmaauku. „Ma pole kunagi end nii elusana tundnud! Inimestel on tekkinud mingisugune eelarvamus, et taimetoitlusega ei saada piisavalt valku. Tegelikult pole see mingi probleem, sest praktiliselt kõik taimsed toidud sisaldavad seda.“

Jürgeni sõnul on Eesti rahvas vaikselt hakanud erinevaid elustiile aktsepteerima ja ta ei pea alati lauda istudes selgitama, miks ta mida sööb. Samas on pikk tee veel minna. „Minu jaoks oli kõige raskem hetk, kui pidin oma lähedastele ütlema, et olen taimetoitlane,“ meenutab ta.

Mis omakorda tõestab, et tegemist on endiselt mingil määral tabuteemaga. „Mul on oma perekonnaga väga vedanud – nad muretsevad minu pärast rohkem kui mina enda pärast. Kuna nad minust nii väga hoolivad, siis kartsin, et see tekitab neile muret. Mu vanemad on rohkem kui 50aastased ja nad on pigem talupoja usku: lapsest saati on söödud kartulit, liha ja piima. Eks veganlus ole rohkem uue aja trend.“

Jürgen Külm. Foto: Martin Ahven

Tema elustiili kritiseerivatele inimestele on Jürgenil sõbralik soovitus: „Lühidalt ütleksin neile, et kui te ise pole seda enda peal läbi proovinud, siis pole teil ka erilist sõnaõigust.“

Tervise kõrval mängib rolli ka loomade kasvatamist, tapmist ja söömist puudutav eetiline vastuolu. Jürgenile meenub üks film tapamajast. „Tollest hetkest alates ei suuda ma poes olevaid liha- ja piimalette sama pilguga vaadata.“ Veganluse idee temani jõudmise juures mängis rolli ka juutuuber Durian Rider, kes tõestas, et taimetoitlus ja sport sobivad kokku. „Inimesed tahavad arvata, et see pole tervisele kasulik, kuid tegelikult on taimetoitlus palju elusid päästnud.“

Jürgen tunnistab, et tema treener Urmas Randma ei ole veganluse vastane, kuid päris pooldajaks teda samuti pidada ei saa. „Meil on Treeningpartneri klubis mitmeid taimetoitlasi. Kuna meie tase on hea, siis treener aktsepteerib seda.“

Toitumise teema lõpuks ütleb Jürgen mõttetera, mida tasub paljudel kõrva taha panna: „Kõige tähtsam on veganlust mitte kellelegi peale suruda. Igaüks leiab ise oma tee.“

Jürgen Külm. Foto: Martin Ahven

„Ränk töö, aga mulle meeldib!“

Võrus kasvanud spordipoiss tegeles pikalt võrkpalliga, kuid treeningkaaslaste puudusel läks nende punt laiali. Seejärel leidis ta enda jaoks kergejõustiku, iseäranis hästi tuli välja pikamaajooks. Tänaseks on Jürgen poolmaratoni Eesti meister nii juunioride kui noorsoo klassis.

Eesmärgid on kõige kõrgemad: „Tahan Eestit esindada olümpiamängude maratonil. Olen alles 19aastane ja laon praegu vundamenti, sest parimad maratonijooksjad on vanuses 30+. Keskendun poolmaratonidele, aga kavatsen järgmise aasta septembri alguses Tallinnas joosta oma esimese täispika maratoni.“

Kas ta on tõesti valmis kümme aastat vaeva nägema, et oma unistus täita? „See on ränk töö, aga mulle meeldib! Miski ei pea siin elus lihtsalt tulema.“ Jürgen on pigem seda tüüpi sportlane, keda treener peab veidi pidurdama. „Ta ütleb, et kui mind lahti lasta, siis võingi jooksma jääda. See võib olla ka mingil määral miinus, aga töötahe on mul suur,“ muljetab ta.

Väga sportlikust perest pärit Jürgen harjub vaikselt Tallinna eluga. Suvel pealinna jõudes olid paljud asjad tema jaoks uued. „Inimesed pidevalt tormavad. Koguaeg on kiire, kiire, kiire,“ muigab spordipoiss. Segadust tekitas ka suures linnas orienteerumine, kuid siin tuli abiks Jürgeni kirg ehk jooksmine.

„Võrus oli kool kodust 600 m, spordikeskus 500 m kaugusel. Tallinnas oli alguses ikka üsna raske orienteeruda, kuid õppisin linna joostes tundma. Sain mõned päris head treeningud, kui püüdsin aru saada, kus kohas mingi asutus asub.“

Ta jätkab: „Ühistransporti ma ei kasuta, autoga ei sõida. Kõike saab teha joostes või jalgrattaga sõites. Tallinnas võib tunduda, et vahemaad on suured ja autoga on hea liikuda, aga tegelikult saab rattaga igale poole kiiremini.“

Kodukandis ehk Võrus käib Jürgen siiski bussiga, kuid jõuab sinna kahjuks harva. Ülikooli ja treeningute kõrvalt töötab ta Tallinnas kojamehena, seega jääb ajast lihtsalt puudu. „Viimasel kahel aastal olen igal hommikul ärganud kell 6 ja jooksnud 6-8 km. Hommikujooks on minu jaoks nagu hommikukohv.“

Jooksmine toob Jürgeni näole naeratuse. Foto: Ohtuleht

Nädala jooksunorm: 140-150 km

Energiat ja sädet jagub Jürgenisse mitme mehe jagu. „Võrus olin teistest erinev. Seal pole palju sportlasi, kes ütlevad, et täna teen nii kõvasti trenni kui suudan, niimoodi iga päev. Minusuguseid treenijaid seal peaaegu polnudki.“

Kui kodulinnas jooksis Jürgen enamasti üksi, siis nüüd on temaga koos terve grupp tublisid sportlasi. „Päris hea on teistega koos treenida. Üksinda jätab inimene ikkagi kõige suurema jõu ja varu enda sisse. Kui kiirem mees ees jookseb, siis tekib hasart!“

Ta meenutab, et on alati pidanud leidma võimalusi energia kulutamiseks. „Olen vanematele väga tänulik, sest nad panid minu juba väiksest saati muru niitma, kaevama, õune korjama, tube koristama, sõstaraid korjama jne. Olen sünnist saati olnud rahutu laps. Esimene aasta oli mu vanemate jaoks paras piin, sest poja pidevalt nuttis ja nemad ei saanud magada. Nüüd olen tegelikult päris rahuliku iseloomuga. Saan energia jooksmisele kulutada.“

Jürgen võiks olla paljudele eeskujuks: telekat pole ta aasta aega vaadanud, arvutit kasutab peamiselt vaid koolitööde tegemiseks ja niisama telefoni ei näpi. Selle asemel jookseb ta 140-150 km nädalas ja sihib olümpiamänge!

***

Jõuluks lauale: kartulid, kruubid ja taimne verivorst

Nädala lõpus saabuvad Jürgeni esimesed veganjõulud. Ilmselt istub ta lauda koos seapraadi ja verivorsti nautivate lähedastega, kuid selles ei näe ta mitte vähematki probleemi. „Mind üldse ei häiri, kui keegi mu kõrval liha või kala sööb. Veganlus on iga inimese enda valik, sest ega taimetoitlus pruugigi kõigile sobida,“ ütleb ta.

Jürgen pakkus Õhtulehe palvel välja ühe jõuluretsepti. „Minu üks lemmiktoite on kruubi- ja kartulipuder. Keedad kartulid valmis ja tambid pudruks, samal ajal keedad kruubid ning segad lõpuks need omavahel kokku. Sinna kõrvale võib teha näiteks taimseid verivorste.“ Lihtne, odav ja maitsev! 

Nagu paljud teised taimetoitlased, saab ka Jürgen inspiratsiooni Sandra Vungi retseptidest. 

Jürgen Külm. Foto: Martin Ahven

***

Jürgen Külm, 19aastane: 

Isiklikud rekordid: 

5000 m: 17.05 

10 000 m: 34.28 

Poolmaraton: 1:14.28

Klubi: Treeningpartner

Iidolid: jooksjad Haile Gebrselassie ja Mo Farah, korvpallur Isaiah Thomas

Õpingud: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, tervisedendus, 1. aasta

Parimad saavutused:

- Poolmaratoni Eesti meister juunioride ja noorsoo klassis

- 2016. aastal Rakvere Ööjooksu 6. koht, isiklik rekord 1:14.28

- 2016. aasta Võrumaa pikamaajooksusarja kokkuvõtte 3. koht

- 2016. aasta Tallinna poolmaratoni 11. koht

- 2016. aasta Tartu Linnamaratoni (poolmaraton) 8. koht

- 2017. aasta Tartu Linnamaratoni poolmaratoni 6. koht