Reinsalu ja Paet taunivad Eesti otsust hääletada ÜROs Trumpi vastu, Oviir pareerib (51)

"Minu hinnangul oleks Eesti pidanud sarnaselt kuuele teisele EL liikmesriigile selles hääletuses mitte osalema,” ütles Reinsalu Delfile. "Me ei peaks osalema diplomaatilistes aktsioonides ÜROs, kui meie suurim sõjaline liitlane on palunud otsesõnu konkreetset resolutsiooni toetada.”

"Me ei peaks kiirustama rahvusvahelises foorumis kohtunikuks olemisega keerulises küsimuses riigi üle, kelle väärtuspoliitikal rajanes 50 aastat Eesti okupeerimise mittetunnustamine,” rõhutas Reinsalu, lisades, et soovitas erapooletuks jäämist täna tungivalt, kuid paraku asjatult ka välisminister Sven Mikserile.

Reinsalu lisas, et tänane juhtum on tõsine analüüsikoht tulevikuks, kui Eesti peaks saama ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks.”Siis võivad julgeolekunõukogus ridamisi üles kerkida kriitilised hääletused, kus peame valima meie erinevate liitlaste positsioonide vahel.”

Eesti hääletas koos hulga Euroopa Liidu riikidega resolutsiooni (mitte tunnistada USA presidendi Donald Trumpi avaldust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana) poolt, samas kui kuus EL riiki - Läti, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi ja Ungari - jäid erapooletuks ega astunud USA vastu.

Paet on sama meelt

Eelmine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet võttis suhtlusvõrgustikus sõna: "Nagu võiski eeldada mingit Euroopa Liidu ühisseisukohta ei tekkinud. Seega oleks Eesti pidanud hääletama nagu näiteks Läti või Kanada, mitte sättima end püüdlikult USA hukkamõistjate leeri ning toetama Jeemeni ja Türgi algatatud resolutsiooni. Selline hääletuspositsioon oli viga."

"Nüüd paigutas Eesti end selle resolutsiooni toetamisega samasse ritta muuhulgas näiteks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Iraani, Süüria, Kuuba, Sudaani, Liibüa, Saudi Araabia, Venemaa, Hiina Rahvavabariigi ja Valgevenega, kes kõik suurima heameelega üritavad USAd hukka mõista. Selles väga tundlikus küsimuses oleks Eestil olnud targem olla erapooletu hääle andnute seas. Nii nagu see senistel selleteemalistel hääletustel on olnud. Ja see olnuks igati tasakaalukas positsioon ka pikemas vaates," märgib poliitik.

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski on vastuses Paetile irooniline. "Märkasin, et USAd toetas ühe vähese riigina ka Nauru. See on nagu Muna-Ott Rehepapist. Nauru on ka üks väheseid riike, mis tunnustanud Lõuna-Osseetiat. Kui aga pappi tuleb, siis miks mitte tunnustada," lisab ta oma postitusele muige.

Oviir vaidleb vastu

Paeti parteikaaslane Liisa Oviir ei arva aga, et Eesti peaks oma seisukohast loobuma. "Hea Urmas, kui USA peaks suhete soojendamise eesmärgil soovima näiteks loobuda eraldi sanktsioonidest Venemaa vastu ja esineks ka siis samasuguse ähvardusega riikide osas kes analoogset seisukohta ei jaga, kas ka siis peaksime me lojaalselt loobuma oma arvamusest?"

"Nikki Haley (USA suursaadik ÜRO juures - toim.) pidas ÜROs huvitava kõne, kus toonitas, et USA on suveräänne riik, kellel on õigus oma arvamusele ja siis ähvardas rahalisest ja muust toest ilmajätmisega neid riike, kes oma suveräänsust rakendavad. Arvestades Trumpi administratsiooni Venemaaga suhete soojendamise poliitikat, võib meil olla varsti laual juba näiteks Venemaaga seotud resolutsioon. Kas ka siis peaksime me heade suhete eesmärgil järgima liitlase näpunäiteid? Aga loomulikult õnnitlused, et justiitsministeeriumil on õnnestunud välispoliitikas Välisministeeriumiga võrdne võimekus välja arendada!” lisas Oviir.