Esimese vabariigi ajal armastasid ajalehed ikka ja jälle sirvida Rudolf Vallneri raamatut „Eesti rahvarohtude sõnastik“, et sealt midagi haruldast leida. Uudisleht kirjutab 28. detsembril 1938, mida ütleb vanaema oma tütrele, kui too kurdab, et laps on öösiti rahutu ja kisab. „Ma arvan, et keegi on kurja silmaga lapse peale vaadanud, ta ära teinud,“ leiab vanaema ja saadab tütre apteeki kurja silma rohtu tooma. Ja saabki: proviisor teab, et see on (lapse jaoks) aromaatne piiritus. Mõnel juhul ka riitsinus või puutinktuur, mis teisel juhul on üheksatsugu vereselgituse õli. Muskaatpähkli nimi oli rahvasuus musta kuradi iva. Kui küsiti pussu tilkasid, siis ulatas proviisor palderjanitinktuuri.
Apteegist sai palju muudki huvitavat. Näiteks sikuverd (lagritsat), köha vastu neitsipiima (bensoetinktuur). Isegi midagi Viagra-laadset oli saada – selleks oli kuldsitikapulber (Hispaania kärbes).
Lutsu „Suvest“ on kõigil meeles punsli eli (mida tunti ka kui pinselpantseli või pintsli eli). See on kuue taime leotis kange piiritusega. Praegu on sellega kõige sarnasem Riia palsam.
Õpetussõnad 3:Tõeline varandus
13 Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,
ja inimene, kes jõuab arusaamisele,
14 sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast
ja rohkem tulu kui kullast.
15 See on kallim kui pärlid,
ja ükski asi, mida sa ihaldad,
ei ole sellega võrreldav.
16 Selle paremal käel on pikk iga
ja vasakul käel rikkus ning au.
17 Selle teed on armsad teed
ja kõik selle rajad on rahu.
18 See on elupuuks neile,
kes sellest kinni haaravad,
õnnis, kes seda suudab hoida.