RÄNK AASTA: „Vahepeal kartsin telefoni vastu võtta, mitme sõbra seisund oli ju teada,“ tunnistab kirjanik Teet Kallas, et surmateateid tuli tänavu ridamisi.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
30. detsember 2017, 00:01

Teet Kallas: „Paljud sõbrad surid tänavu, pole enam omavanuseid, kellele helistada ja kiruda.“ (19)

„Leskede klubi on tekkinud, mina olen seal ainus mees. Nemad on värsked, mina juba vilunud lesk. Naised peaksid leinas nagu tugevamad olema, aga esimene aasta on ikka kole,“ ohkab Teet Kallas, kes mattis lõppeval aastal kümmekond head sõpra ja tuttavat. „Paarile matusele ei jõudnud ka. Kaotuste aasta oli, tuleb müts peast võtta ja pilk maha suunata.“

„Leskede klubi on tekkinud, mina olen seal ainus mees. Nemad on värsked, mina juba vilunud lesk. Naised peaksid leinas nagu tugevamad olema, aga esimene aasta on ikka kole,“ ohkab Teet Kallas, kes mattis lõppeval aastal kümmekond head sõpra ja tuttavat. „Paarile matusele ei jõudnud ka. Kaotuste aasta oli, tuleb müts peast võtta ja pilk maha suunata.“

„Viimati oli mul nii tihedalt matuseid 2011, abikaasast hakkas siis pihta ja kuus-seitse sõpra läks järjest järele. Tänavu oli ka nii, et vahepeal kartsin telefoni vastu võtta, mitme sõbra seisund oli ju teada. 

Halvad uudise algasid märtsis. Lahkus Henno Arrak (raamatugraafik, suri 25. veebruaril), võimas graafik ja hea semu varanoorusest alates.

Enn Vetemaa (kirjanik, suri 28. märtsil) oli ka ikka eluaegne sõber. Temaga kohtusime 1959 või 1960, küllap oli see seotud sellega, et taaselustati Noorte Autorite Koondis, tollal asus kirjanike liit, muide, veel Kohtu tänaval. Seda, et Enn minust seitse aastat vanem oli, ei pannud nagu tähelegi. Pooled mu sõbrad olid minust inimpõlv või pool vanemad, selle pärast paljud juba surnud ongi. Enn oli ka kõrges eas, 80, ja ta oli 10 aastat jala tõttu pooltubane. Aga ta oli üsna leplik oma saatusega, ütles, et mine tea, milleks see hea on.

Meie viimastel vestlustel Enn noomis mind kaude ja elegantselt, et ma laisklen ja ei kirjuta. Enn kirjutas usinasti eelviimase elupäevani, tal oli see komme kohe iga päev kirjutada. Mina olen kah ütelnud, et kas kirjanikku saab pensionäriks nimetada – ja toonud Jaan Krossi näiteks.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99