Liigume
4. jaanuar 2018, 08:00

Kas andsid uusaastalubadused või koostasid soovide nimekirja?

Aasta lõpp on lähenemas ning sellega seoses on tähelepanu all ka uusaastalubadused. Osadel inimestel muidugi mitte, sest nad ei näe sellel mõtet või on nad korduvalt proovinud ning läbi kukkunud ja justkui polegi sellest mingit kasu. Ka mina olen viimastel aastatel lubadusi endale andnud (ja ka murdnud) ja nii koostan lubaduste nimekirja ka see aasta. Aga hoopis teistmoodi. Ma hakkasin mõtlema selle peale, et miks siis ometi kõik need soovid ei täitu? Mida ma olen valesti teinud (või tegemata jätnud?). Vaatasin eile õhtul enda eelmise aasta soovide nimekirja ning korda oli neist läinud umbes üks neljandik. Samas oli selle aasta jooksul toimunud ja korda läinud väga palju teisi asju, mida see hetk unistadagi ei osanud, seega ei ole midagi katki. Kõik soovid ei peagi täituma. Sellest tuleb ka aru saada.
Aga osa soovmõtteid keerlevad endiselt õhus ja ootavad täitumist. Sain aru, et niisama soovide nimekirja kirjutamine ei vii sihile (DOH!), vaid täitumise protsess koosneb päris mitmest sammust. Soovimine ei loo uut energiat. Unistamine loob energiat. Kui me unistame milleskti, loome pildi sellest, kuidas meie elu võiks selle või tollega olla, siis meie aju hakkab uskuma, et see on meil juba olemas. Seeläbi on meil võimalik see muuta reaalsuseks. Aju ei tee vahet sellel, mis on reaalne või mitte. Ta teeb lihtsalt vahet sellel, kas sa tunned midagi või mitte. Niisama soovide nimekirja luues, millega ei kaasne erilisi emotsioone või tundeid, kui sa oled näiteks kümme kilo kergem, uue töökoha peal või kõnnid käsikäes selle kena kutiga, keda juba pool kuud nillinud oled, lood sa ka palju väiksema tõenäosuse selle saavutamiseks. Selle kohta on isegi uuringuid tehtud. Soovimine on hea algus, aga unistamine on tee, mis meid edasi viib.

Seega esimene samm on välja mõelda see, mida sa saavutada tahad. Võta aega ja seedi läbi see, mida sa saavutada tahad ning leia ka tõelised põhjused, miks selle saavutamine sulle olulineon. Ära lihtsalt pane kirja, et kaalun 60 kilo, olen toredas suhtes, käin tasuval töökohal jne. Vaata, mis su elus muutuks kui sul need asjad olemas oleksid. Mõtle sellele, milline inimene sa siis oleksid kui need asjad sul olemas oleks. Kuidas sa suhtud endasse, kuidas teistesse jne.

Seega teine samm ongi luua selline visioon, mis kaasneb soovi täitumisega. Loo selle soovi ümber selline ilus pilt (ehk isegi film), et selle mitte saavutamine valmistaks sulle kohe pettumust, kuid sellest unistamine paneb su südame kiiremini põksuma ja silma särama. Kas sa tahad olla rikas, ilus, sale, edukas jne? Aga miks? Mis on tegelikult sinu lõppsoov? Äkki sa ei taha tegelikult olla rikas või näha kindlat kaalunubrit. Tegelikult tahad sa enesetunnet, mis selle välimusega kaasneb või seda vabadust, mille sulle annab see rahanumber su kontol. Seega mõtle hoolikalt läbi, mis on päris lõpptulemus, see päris sügav põhjus, miks sa midagi saavutada tahad. Ehk tahad tunda end aktsepteerituna teiste poolt kui näed teatud moodi välja. Tegelikult võib sügav põhjus olla hoopis see, et sa tahad ise ennast aktsepteerida, sest kui sa seda teed, ei ole sul sooja ega külma, kas teised ka sind aktsepteerivad (mida nad ilmselt suure tõenäosusega niikuinii teevad). Võta paber ja pliiats kätte ning hakka unistama! Kirjuta kasvõi terve enda ideaalne päev välja, kui sa oled saavutanud selle, mida tahad saavutada. Ning kõik mõtted seal nimekirjas ei pea tegelikult taanduma ainult järgmise aasta raami sisse (näiteks edukat firmat võib-olla ühe aastaga ei loo), aga selle juurde jõuan ka varsti!

Kolmas samm on natukene mõelda ka selle peale, mis takistused sul tee peal olla võivad. Näiteks, sa oled liiga laisk (jah, mina olen ka vahel laisk). Või et sa ei mõelnud teises sammus kõike piisavalt hästi läbi ning nüüd sul ei ole piisavalt häid põhjuseid, miks asjaga tegeleda siis, kui sul pole tuju või ilm on kehv. Ole enda vastu aus. Meil kõigil (ka kõige edukamatel inimestel) on neid hetki ja päevi, kus on selline tunne, et tahaks lihtsalt teki alla jääda ning telefoni hääletuks panna ja Solitaire’i mängida. Siin tulebki mängu suhtumise küsimus. Mel Robbinsil on hästi hea tehnika. Nimelt, meil tekib päeva jooksul väga tihti hetki, kus meil tuleb otustada, kas midagi teha või mitte teha. Ja on teaduslikult tõestatud, et kui sa esimeste sekundite (Meli kohaselt viie) jooksul ei otsusta, et okei, teeme ära! Siis sa suure tõenäosusega ei hakka seda tundma ka hiljem ja lõpuks ei teegi. Seega näiteks kui oled otsustanud hommikul varem üles ärgata, et lugeda või trenni minna (eeldusel, et sa ikka oma seitse tundi täis maganud oled), siis loe voodis viis neli kolm kaks üks ja tõuse plaks üles. See on selline veider mehhanism, mis töötab. Nagu rakett, mis peab lendu tõusma. Kujuta ette, et sa oled rakett, millel on tähtis missioon ja mis number ühe peal peab tegema seda, milleks ta on loodud – tegutsema!

Aga loomulikult selleks, et midagi oma elus luua, midagi uut alustada, selleks tuleb ka (võib-olla) millestki loobuda. Ilmselt oled kuulnud ka ennast ütlemas lauset “mul ei ole aega”. Jah, see võib tõsi olla, et ei ole aega. Ma ei hakkagi seletama siin sellest, et tegelikult on see vaid prioriteetide küsimus, sest see ongi nii. Kas see on sulle oluline või mitte. Seega, kui sinu soovunelm on sulle oluline, kui sulle on oluline, et see täituks (sinu eluaja jooksul!), siis sul tuleb ajaliselt millestki loobuda, et uue jaoks ruumi teha. Kõik inimesed on erinevad, seega, mul on raske tuua näidet, mis kõigi kohta kehtiks. Lihtne näide oleks muidugi see, et selle asemel, et õhtul kaks tundi telekat vaadata, vaataid ainult ühe ja teise tunni asemel käid kas trennis või lähed ja tuled autoga sõitmise asemel jala töölt ja tööle. Jah, tööpäev võib olla väsitav, aga trenni tegemine annab energiat (eriti siis, kui sa teed sellist trenni, mis sulle meeldib), seega see ei ole vabandus, et sul pärast trenni ei ole jaksu trenni teha. See on lauslollus. Trenn annab energiat ja jutul lõpp. Pärast on nii hea olla (välja arvatud juhul kui sul mingi meditsiiniline vastunäidustus on, siis tuleb enne uurida, millega võib tegeleda, aga – mingi haigus/konditsioon on vabandus, mitte elu lõpuni kestev olukord).

On loomulik, et me võtame kogu aeg endale uusi tegevusi, mis huvi pakuvad ja on loomulik, et me neist mingi aja möödudes ka loobume. Siis, kui me oleme oma isu täis saanud või kõik võimaliku ära õppinud ja enda sisse võtnud. Nagu näiteks lapsena mängisime keksu ja ukakat, vahepeal arvutimänge ja nüüd ehk sõpradega jalkat või lauamänge. See on loomulik elu kulg. Seega mõtle, mis on sinu elus selliseid asjad, mis sind enam ei teeni (ja usu mind, kui sul on soovunelmaid, mida täita tahad, on sul ka tegevusi, mida sa saad oma elust vähendada, ajaliselt kiirendada või lühendada). Kirjuta näiteks välja kõik oma keskmise päeva tegevused, lausa üksipulgi lahti. Nii on sul silme ees see, millest su päev päriselt koosneb. Kui palju on seal produktiivset aega? Pea meeles, ka piisav puhkamine on produktiivne (PS! mitu tundi teleka vaatamist, eriti negatiivsete uudiste, filmide ja muu sellisega ei ole eriline versioon puhkamisest). Siis analüüsi kui palju päevast kulutad sa tühja ja kuidas sa saaksid seda optimaalsemalt ära kasutada enda soovunelmate täitmiseks.

Neljas samm on planeerimine. Soovimisest ja unistamisest üksi ei piisa, kuigi need on hea algus. Seega, mõtle, mida on sul vaja tegema hakata, et oma ellu neid muutusi tuua. Kui sul tuleb hakata trennis käima, siis planeeri need 3-4 korda nädalas endale graafikusse. Kui sul tuleb toitumist muuta, otsi pädev toitumisnõustaja või kui usud endasse piisavalt, siis anna aga hagu guugeldamisele ja võid ka ise õiged lahendused leida (kuigi vahel on teise inimese toetusest rohkem palju abi). Planeeri kord kuus massaaž või juuksuriskäik kahe kuu tagant, et tunneksid end oma kehas paremini. Ajasta iga päev vähemalt pool tundi lugemist oma hommiku- või õhtutundidesse teemadel, mis on edasi arenemiseks olulised. Liitu laulugrupiga, kui tahad laulmist arendada. Käi maali- või käsitööringis, kui tahad loovust arendada. Võta osa koolitustest ja tutvusta end julgelt inimestele, kelle moodi edukas sa tahaksid olla ja nii edasi. Loe edukate inimeste elulooraamatuid, sest isegi, kui pealtnäha tundub, et sa ei taha olla Messi moodi staarjalgpallur või Bransoni moodi edukas firmajuht, võib sind üllatada, kui palju kasulikke mõtteid ja mustreid sa sellegipoolest nende eluloost leida võid. Lisaks soovitan kindlasti hakata tegutsema ka oma harjumuste muutmisega, milles on kindlasti abiks sellised toredad inimesed nagu Anthony Robbins või Joe Dispenza. Alusta kasvõi tasuta juutuubi videote vaatamisest, kui sa raamatuid osta veel ei raatsi.

Lisaks planeerimisele soovitan iga päev võtta kasvõi viis minutit aega, et mediteerida oma tuleviku elu üle. Näiteks samamoodi mõtetes läbi mängida ideaalne päev (mille ehk kirja panid), kui sul on olemas need asjad, mida oma ellu tõeliselt soovid (ja mille juurpõhjusi nüüdseks ka tead). Kui sa suudad seda visualiseerida igapäevaselt ja seejuures ka rõõmu tunda nii, et su aju ja keha hakkavad uskuma, et see ongi reaalsus, hakkad ligi tõmbama võimalusi, mis selle kiiremini su ellu toovad. On ju ka ütlus, et vedamine on lihtsalt ettevalmistuse ja võimaluse kohtumine. Nüüd jääb mul ainult üks küsimus.

Miks alustada uuel aastal, miks mitte kohe?

Või ükskõik, mis päeval, kui sa tunned, et su elus peab midagi muutuma? Miks on nii, et kui aasta lõpp hakkab tulema, siis me kõik lubame endale, et ma see aasta veel “patustan”, aga uuest aastast hakkan korralikuks? Hakkame kohe korralikuks! On ju teada, et kõik ajutiselt rõõmu pakkuvad asjad toovadki väga ajutise rõõmu ning tihtipeale pikemaajalise kahju. Näiteks ülesöödud kilodest lahti saamiseks läheb kauem aega, kui läks söömise nautimisele. Kulutatud raha tagasiteenimisele läheb kauem aega kui selle raiskamisele. Laisklemisega kaotatud lihasjõu tagasi treenimine võtab kauem aega kui logelemine ja nii edasi.

Seega minu mõte on see, et äkki me ei peagi andma uusaasta (või muu aja) lubadusi, vaid lihtsalt muutma oma ellusuhtumist ning standardeid. See oli ka see mõte, mille juurde tagasi tahtsin jõuda teise sammu juures. Me ei pruugi alati oma eesmärke täide viia (mis iganes põhjustel), aga elustiil ja standardid – neid saab alati muuta ja hoida. Eesmärk ei peagi olema 20 kilo kaotada või suitsetamise maha jätmine, vaid enda elustiili ja elukvaliteedi muutmine. Milline on sinu ideaalne mina-pilt? Mitte ainult 20 kilo kergem või mittesuitsetaja, vaid mida sa teed terve päeva jooksul? MIlline on su iseloom? Milliseid tegevusi sa päeva jooksul teed? Kus sa käid? Kuidas sa endaga käitud? Mida sa endast arvad? Kuidas suhtled teistega?

Tihtipeale on ka nii, et soovid, mille oleme kirja pannud, ei pruugi enam aasta pärast üldse olulised olla, sest me ise muutume selle aasta jooksul palju. Seega ehk lisaks sellele, et kirjutada eesmärkide nimekirja (mis on ka tore ja avab võimalusi), võiksime me kirjutada hoopis oma standardite nimekirja. Näiteks nüüd, kui me 31. detsembril neljakesi uut aastat vastu võtame, otsustasime, et teeme midagi sellist: kirjutame paberile oma vanad ning negatiivsed harjumused, millest soovime lahti saada ning siis läheme õue ja põletame need ära. Selline väike vabanemise rituaal, kus tunnistame endale seda, millega oleme endale liiga teinud (alkohol, suitsetamine, vale toitumine, vähene liikumine, ületreening, tööstress, teistega halvasti käitumine jne) ning anname endale lubaduse oma keha paremini kohelda. Samas teeme ka uue nimekirja harjumustest ja rituaalidest, mille oma ellu luua tahame. On okei, kui need kõik korraga tööle ei lähe, aga oluline on, et oleme selle peale mõelnud ning et nad oleksid silme ees, näiteks koduseina peal. Siis on suurem tõenäosus, et sulle tuleb meelde see tunne, kui otsustasid, et vanaviisi elamine enam ei sobi ja tuleb hakata elama nii, et su keha ja vaim oleksid sinu üle uhked.

Tahtejõud alati ei kesta, kuid rituaalid kestavad. Kui sa tahad uut aastat, siis ära alusta 1. jaanuaril. Alusta täna. Iga päev alusta jälle. Ära loobu uusaasta lubadustest, mida oled korduvalt murdnud. Sõnasta need ümber, et need oleksid su jaoks päriselt olulised. Ning ka tehtavad! Et sa mõistaksid, et järgmine samm on pisike ja tehtav, et sa saad muutuda selle sammuga natukene paremaks versiooniks iseendast (nii klišee kui see ka pole). Loo endale rituaalid, mis aitavad muuta su elukvaliteeti ning seeläbi ka arvamust iseendast, mis annab sulle rohkem usku ja pealehakkamist tegutseda nende suuremate eesmärkidega, mille oled endale seadnud. Pühenda iga päev endale aega, et nende teemadega tegeleda, sest lõppude lõpuks oled ju sina oma elu kõige tähtsam inimene. Isegi, kui sa arvad, et keegi teine on tähtsam (su kaaslane või laps või ema), siis tegelikult oled ikkagi sina. Sest kui sa enda eest ei hooli, oma keha tervena ning oma meelt rõõmsana ei hoia, ei ole sul ka palju energiat pakkuda oma kallitele inimestele.

Hoolitse enda keha eest vannitamise, kreemitamise, juuksuri, massaaži, spaa või millega iganes, mis sulle tudnub sobilik. Hoolitse oma jõu ja tasakaalu eest tehes treeningut, mis just sinul silmad särama lööb (isegi, kui pead seda tegema pimedas varahommikul –  sa tead, et sa vajad seda, et end hästi tunda). Hoolitse oma mõistuse ja arengu eest igapäevaselt lugedes, uurides, videosid vaadates. Hoolitse oma kuuluvustunde eest sõprade ja perega koos aega veetes ning käies erinevatel koolitustel, kus saad nii uute inimestega tutvuda kui ka uusi teadmisi. Leia aega iga päev, et tegeleda oma kirega, isegi siis, kui see sulle üldse raha sisse ei too. Miski peab igapäevaselt ka puhast rõõmu valmistama ja mine tea, ehk ükspäev leiad ka viisi, kuidas sellest raha teha. Pane endale seinale, külmkapi peale või arvuti taustapildiks, et sa lubasid vähem ärrituda ja rohkem püüda mõista teisi inimesi. Võta endale eesmärgiks olla iga päevaga killukese võrra positiivsem inimene, sest negatiivne emotsioon on teadislikult tõestatud meie eluiga lühendav faktor. Minu arvates peaks iga inimese eesmärk (ja seega uusaastalubadus) olema tuua välja enda parimad omadused ning olla julge ja jääda enese loomusele kindlaks. Niimoodi on kindel, et meie ümber on inimesed, kes meie ümber peavad olema (ei ole mingit teesklemist või sõltuvust teisest inimesest) ning nii on kindel ka see, et me oleme ise õnnelikud. See, mis teeb meid õnnetuks, ei pea meie ellu kuuluma.

Kui sinus märkas mõte, et tahad midagi muuta oma elus, aga mu jutt tundub liiga lilleline või hoopis arusaamatu, siis kirjuta mulle. Luban, et jääd anonüümseks ja et ma teen kõik, et sind aidata. Kui sul aga pole ühtegi mõtet, kuidas oma elu muuta ja sa arvad, et see on juba niigi hea, siis ma ei usu sind. Kui sa elad ja hingad ja pole veel märki sellest, et elu lõppema hakkaks, siis usu mind, sul on veel elus väga palju võimalik kogeda ja sa ei taha sellest ilma jääda. Ja mis kõige olulisem, ole õnnelik juba praegu. Ole õnnelik enne, kui kõik see, mida oma ellu soovid, su ellu tulnud on. Ole õnnelik, et sa oled elus, et sa hingad, et sul on lähedased, katus pea kohal ja kõht täis. Ole õnnelik ka selle üle, kui sulle su töö või suhe ei meeldi. Vähemalt see näitab seda, et su vastuvõtmis- ja analüüsiorganismid töötavad korralikult ja sa oskad mõista, et mingid asjad ei ole sulle head ega vajalikud. Ole õnnelik, et sinu võimuses on kõike seda muuta, mida sa oma ellu ei taha. 

Soovin sulle toredat mõtisklemist!