Puhkused ja koolivaheajad annavad tunda: gripihirmu Eestis veel ei ole (3)

Vahetult enne aastavahetust kirjutas Soome rahvusringhääling, et gripivaktsiinist pole tänavu suuremat abi, sest maailma terviseorganisatsiooni ennustused hooaja peamise viiruse kohta ei pidanud paika. „Maailma terviseorganisatsioon arvas, et B-viirus on sel hooajal B-Victoria, kuid see on hoopis B-Yamagata. Ehk ennustus läks luhta,“ kommenteeris terviseameti peaarst Hanna Nohyonek rahvusringhäälingule. Järeldati, et Soomes jagatud gripivaktsiin ei kaitse inimesi nakkuse eest täielikult.

Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri selgitab, et Eestisse on käesolevaks gripihooajaks toodud kaks vaktsiini. Enamik end vaktsineerida lasknud inimestest on vaktsineeritud aga ravimiga Vaxigrip Tetra, mis kaitseb Saluri sõnul ka Yamagata tüve eest  „Need riigid, kes juba alustasid selle vaktsiini kasutamist, märkasid, et efektiivsus on sama või mõnevõrra suurem kui kolmevalentsel vaktsiinil,“ ütleb Saluri.

Enim haigusjuhte Tartus, Tallinnas ja Lääne-Virumaal

Grippi haigestumine on Eestis seni tagasihoidlik. Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul registreeriti möödunud nädalal 55 gripijuhtu, millest kinnitati laboratoorselt 14 juhtu. „Enamik haigusjuhte registreeriti Tartus, Tallinnas ja Lääne-Virumaal,“ kirjeldab Kutsar. Ta lisab, et 2017. aasta lõpunädala andmetel on gripp praegu laialt levinud Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Norras, Rootsis, Šveitsis  ja Türgis, keskmiselt levinud aga Šotimaal, Šveitsis, Hollandis, Prantsusmaal ja Hispaanias. „Teistes Euroopa maades, sealhulgas Eestis, oli gripi leviku intensiivsus madal.“

Millal võib oodata haigusjuhtude plahvatuslikku kasvu? 

„Haigestumise haripunkti saabumise ennustamine ei ole kuigi tõepärane, sest see sõltub paljudest teguritest: millised viirused hakkavad domineerima, kui suur osa elanikest vaktsineerib end gripi vastu, inimeste terviseseisundist, käitumisest ja hügieenisoovituste järgimisest, ühiskogunemistel osalemisest ja muust,“ loetleb Kutsar, kuid lisab, et aastad näitavad, et tavaliselt kimbutab gripp kõige rohkem veebruaris ja märtsi esimeses pooles. 

Kas tõsiasi, et gripp praegu laialdaselt ei levi, on seotud ilmaga?

 „Ilm mõjutab gripi levikut kaudselt – sedavõrd, kuivõrd see mõjutab või kahjustab inimese organismi seisundit või tervist,“ vastab Kutsar. „Palju tähtsam on see, kuidas inimesed oma käitumisega gripiviiruste levikut soodustavad. Tööl, koolides, lasteaedades, ühistranspordis ja rahvakogunemistel levivad viirused väga aktiivselt,“ kirjeldab Kutsar, et seetõttu vähenevad viiruste levikuvõimalused pühade ja puhkuste ajal. Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri lisab, et haigusjuhtumite kasvu võib oodata ka siis, kui lapsed taas kooli lähevad.

Nädal tagasi möödus 20 aastat päevast, mil Hongkongis tapeti inimestele nakkava linnugripi ennetamiseks 1,25 miljonit kana ja kodulindu. Kutsari sõnul pole ka sarnaste gripipandeemiate levikut võimalik tõepäraselt ennustada. „Paljudel sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel kujunevad Hiinas perioodiliselt uue antigeense ehitusega gripiviirused kodulindude või põllumajandusloomade populatsioonides, mis võivad kanduda inimestele ja mille vastu ei ole inimestel immuunkaitset,“ selgitab ta, et need viirused võivad perioodiliselt laiemalt levida ja põhjustada suuri epideemiaid ja pandeemiaid. 

Kutsar meenutab, et viimane gripipandeemia, mis jõudis ka Eestisse, jäi 2009. ja 2010. aastasse. Ta kirjeldab, et praegugi on Hiinas mitu levimisaldis gripiviirust. Seepärast hoitakse nende levikul silma peal ka Euroopas ja Ameerikas.