Maardu linnameeskond. Foto: FB/ Maardu Linnameeskond
Spordiblogi
8. jaanuar 2018, 00:05

Karl Juhkami | Kõrged sihid nurjasid ainulaadse võimaluse (1)

5. novembril toimus Tallinna külje all Maardus kohalike elanike jaoks midagi enneolematut. Maardu Linnameeskonna staadionile kogunenud 453 pealtvaatajat närisid küüsi ja väristasid põlvi viimaste hetkedeni, enne kui Vitali Gussevi esimese üleminuti värav pinged vabastas. Maardu võitis esiliiga! Võimas!

Napid 43 päeva hiljem asendus sügisilmas saadud eufooria aga kurbusega. Kätte oli jõudnud karm reaalsus. Meeskond loobus meistriliiga kohast ja nende asemel tõuseb eliitseltskonda esiliiga viienda kohaga lõpetanud FC Kuressaare.

Maardu president Maksim Krivošein tõi kõrgliigakohast loobumise põhjuseks raha. Kuigi põhjendus oli ka lollile arusaadav, jääb minul hinge kriipima okas. Kas tegemist polnud kergema vastupanu teed minemisega ja finantshädadele viitamine lihtsalt tasuta vanglast pääsemise kaardi osav kasutamine?

Tallinna külje all paiknev meeskond soovis oma koosseisu seitsme kuni kümne mängija võrra suurendada. Kui aga nähti, et soovitud tugevdusi ei saada, loobuti sootuks. „Varasema koosseisuga oleksime hakanud suuri kaotusi saama, mis oleks mõjutanud nii meeskonna kui ka fännide moraali, see poleks hea idee,“ sõnas Krivošein intervjuus.

Kui esiliigas majandas Maardu 30 000 euro suuruse eelarvega, siis meistriliiga jaoks sihiti 200 000 suurust rahanumbrit. Arusaadav, et niisama ketukaid ei taha keegi saada, kuid kui vaadata järgmise aasta kõrgliiga koosseisu, paneb kukalt kratsima küll.

Nii Tulevik kui ka Vaprus, kes tuleval aastal meistriliiga jätkavad, majandasid mullu Soccernet.ee andmetel just 200 000 euroga. Samas hõlmas see summa endas kogu klubi eelarvet. Märkimisväärselt suurem polnud ka Transi rahakott, kes asjaolude kokkulangemisel (aitäh, Sillamäe ja Infonet) võib tuleval aastal sootuks eurosarja mängida. Kõrgliigas seitsmenda koha saanud Tammekal oli esindusmeeskonna peale kulutada 120 000.

Eelpool sai nimetatud neli meeskonda, kelle finantsilised vahendid olid samas suurusjärgus Maardu poolt sihitud „konkurentsivõimelise rahakotiga“. Sekka visata veel esiliigas nende järel lõpetanud Tallinna Kalev ja ongi koos viis satsi, kellega vähemalt tengelpunga-majanduses saab sõdida küll ja veel.

Arvestades, et areenilt kadusid ka priskema hoiupõrsaga Infonet ja Sillamäe, kes sealjuures mitmeid mängijaid turule jätsid, annab väikse eelarvega klubil soodsamat kasvupinnast eliitseltskonda tõusmiseks otsida.

2013. aastal meistriliigasse tõusnud Infonet lõpetas oma debüüthooaja kuuenda kohaga. Kümme aastat tagasi kõrgliiga ukse jalaga lahti löönud Kalju aga neljandal positsioonil. Ülejäänud seiklused eliitseltskonnas on lõppenud aga kurvemal toonil.

Seda, et Maardus on ainest, näitas ka traditsiooniline aastalõputurniiri Kalevi spordihallis, mille panid kinni just nemad. Üheksast kohtumisest korjas Maardu lõpuks kaheksa võitu ning ainsas kaotusmängus vannuti 1:3 alla Paidele.

12 tabamusega kogu turniiri parimaks väravakütiks tõusnud Linnameeskonna ründaja Vadim Aksjonov ütles pärast triumfi, et taseme poolest suudaksid nad meistriliigas mängida. „Näitasime, et suudame mängida teistega võrdselt. Meie võit näitab, et meistriliiga tase ei ole Eestis niivõrd kõrge,“ sõnas ründaja Soccernet.ee’le antud intervjuus.

Praeguseks on klubipoolne otsus tehtud ja tuleval aastal näeme kõrgliigas jooksmas hoopis kollases särgis saarlasi. Ometi jääb õhku küsimus, milleks oleks Maardu meistriliigas tegelikult suuteline olnud?