Haigus algab kerge valulikkusega kurgus, mõne tunniga tõuseb palavik 39–40 kraadini, kaasneb tugev pea-, silma- ja lihasevalu, keha muutub tinaraskeks, organismis pole ühtegi tervet kohta. Tekib üldine roidumus, haige tahaks ainult magada.
Mida teha?
* Pea telefoni teel nõu oma perearsti või -õega. Mõne gripivormi korral võib abi olla kohesest viirusvastasest ravist. Töövälisel ajal helista perearsti infonumbril 1220. Kogenud meedik katsub otsida ohumärke, mille korral on vajalik haiglaravi. Kui neid pole, võib põdeda kodus.
* Jää voodisse, maga või vähemalt lama, andes kogu kehale puhkust. Mingil juhul ei tohi minna tööle, poodi vm.
* Tuuluta tuba kaks-kolm korda päevas, jahe värske õhk takistab viiruste levikut ja soodustab kiiremat paranemist.
* Pereliige või tuttav peaks gripihaigel silma peal hoidma. Kui see pole võimalik, on abi ka telefonivestlusest kokkulepitud aegadel.
* Joo palju vett, umbes kaks liitrit päevas. Kõrge palavikuga kaasneb suurem higistamine ja tekib veepuuduse oht. Roidunud ja valudes haige lihtsalt unustab juua. Sobiva joogi saad valmistada nii: lahusta ühes liitris toasoojas keedetud vees 1 tl soola (u 9 g) ja 4–5 tl suhkrut või mett, maitseks võid lisada jõhvika- või sidrunimahla
* Gripp on viirushaigus, seetõttu ei ole antibiootikumide võtmine põhjendatud. Küll võivad need olla vajalikud tüsistuste tekkimisel. Lihase-, luu- ja peavalu saad leevendada ibuprofeeni või paratsetamooliga.
* Haigus murrab põdeja kolmeks-neljaks päevaks sõna otseses mõttes maha, seejärel hakkab enesetunne paranema. Haige on taas jalul umbes nädala möödudes, kuid kurnatusnähud võivad esineda isegi kaks-kolm kuud pärast põdemist.
Ohumärgid * Ebatavaline unisus ja roidumus, haige pole suuteline tarbima vedelikku.
* Teadvushäired, segasus, meelepetted.
* Tugev pea- ja kuklavalu, valgusekartus. Täppverevalumite ilmumine nahale.
* Seisund ei parane kolmandaks haiguspäevaks karvavõrdki.
* Tugev köha, kõrva- ja seljavalu ning uus palavikutõus pärast mõningast paranemist.
* Tõsine mure, paanika.
Ohumärkide korral helista telefonil 112, et saada erakorralist abi. Meditsiinitöötaja hindab seisundit ja otsustab, mida edasi teha.
Tüsistused. Kopsu-, neeru- ja põsekoopapõletik. Väga raske ja kiire haiguskulu korral kogu organismi kurnatus ja kahjuks ka surm. Tüsistustest saad hoiduda õige ravirežiimiga.
Enneta!
* Sihtrühmade (immuunpuudulikkusega haiged, kroonilise südame- ja kopsuhaiguse ning suhkurtõve põdejad, eakad, rasedad, meditsiinitöötajad) gripivastane vaktsineerimine.
* Pese hoolikat käsi. Pisikute hävitamiseks kätelt võid kasutada ka desinfitseeriva ainega immutatud salvrätte või pihustatavat lahust. Ära pane puhastamata sõrme vastu nina või suhu, isegi mitte korraks (harjumuspäraselt katsub keskmine inimene oma nägu ööpäeva jooksul kuni 3000 korda). Avalikes kohtades liikudes võid julgelt ette panna kaitsemaski.
* Suhtle oma lähedaste ja tuttavatega, teavita neid oma haigusnähtudest.
* Väldi haigestumise kõrgperioodil nii palju kui võimalik viibimist rahvarohketes kohtades, koosolekutel jm. Tõelise epideemiaohu korral informeerib tervisekaitseamet rahvast nakatumise ja haiguse leviku tõkestamise meetmetest.
Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2013. aasta veebruarikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)