Noorte seas on Mikk Jurkatamm end tõestanud, järgmine samm tuleb teha meeste mängus! Foto: Adidasngt.com/David Paco Largo
Korvpall
11. jaanuar 2018, 18:00

Eesti noorkorvpallur lõhub piiri taga meeletult trenni ja koputab Itaalia tippklubi uksele

Mikk Jurkatamm on üks mitmest Eesti noorkorvpallurist, kes kodumaa tolmu jalgelt pühkis ja piiri taha õnne otsima läks. Tänaseks 17aastane mängumees liitus 2016. aasta suvel Itaalia tippklubi Bologna Virtusega. Siiani on kõik läinud plaanipäraselt või veelgi paremini. 

Oma esimesel hooajal võitis Jurkatamm U18 meeskonnaga kohalikud meistrivõistlused ning tõusis võistkonna üheks resultatiivseimaks. „Sattusin väga mugavasse meeskonda. Tiimikaaslased aitasid mul väga kiiresti sulanduda ja sain kohe aru, kuidas uues võistkonnas mängima pean,“ meenutab ta saapamaa avahooaega. 

Samas rütmis on kõik jätkunud. Eelmisel nädalavahetusel Euroliiga korraldatud noorteturniiril oli Jurkatamm meeskonna säravaim täht. Kohal olid Hispaania tipud ning tugevad klubid Prantsusmaalt ja Kreekast.

Virtuse saagiks jäi neljast mängust üks võit. Küll tasub rõõmustada Jurkatamme esituste üle, kes oli kõigis kohtumistes oma meeskonna resultatiivseim. Kogu turniiril jäi tema saagiks keskmiselt 31 mänguminutiga 19 punkti ja 4,3 lauapalli kohtumises. 

„Statistiliselt võisin näidata head mängu, aga kui tiim kaotab neljast mängust kolm, ei saa väga õnnelik olla,“ jääb noormees eestlaslikult tagasihoidlikuks, kuid lisab, et näppude vahele ikkagi üht-teist jäi. „Sain rohkem mängujuhi koha peal tegutseda. Tulin hästi toime ja sellega võib rahule jääda.“ 

Treenib koos esindussatsiga

Jurkatamme seob itaallastega pikk leping. Täpsemalt öeldes 1+3+4, millest on käimas teine etapp, ehk vähemalt kaheks aastaks on eestlane veel Virtuse mees. Aga miks mitte ka edaspidi, sest esindusmeeskond mängib meistriliigas ning kuulub tänavu kindlalt vähemalt keskmike hulka. Tugev side võistkonnaga on olemas. 

„Meestega olen koos igapäevaselt. Tavaliselt teen nendega õhtuti trenni, kuid kui põhimeeskond teeb lihtsama harjutuskorra, või on puhkepäev, siis treenin U18 satsiga,“ räägib Jurkatamm. „Sõpruskohtumistes olen isegi mänguaega teeninud.“ 

Suurimaks takistuseks ametlikes mängudes esindusvõistkonna pingile pääsemiseks on hetkel see, et eestlast käsitletakse kui välismängijat. Kui aga noormängija on teatud aja riigis veetnud, arvestatakse teda kui kohalikku. Kui kõik läheb plaanipäraselt, soovib septembris täisealiseks saav sportlane järgmisel hooajal platsile saada. Kõva töö selles suunas igatahes käib, sest trenni teeb Jurkatamm mehiselt.

 „Päevas on tavaliselt kaks trenni, välja arvatud mängupäevadel. Siis on võimalik, et pean enne noortekohtumist meestega trenni tegema ja siis kohe otsa mängima,“ kirjeldab ta tihedat graafikut. „Üldiselt on hommikuti jõusaal ja individuaalne trenn, mis kestavad kokku 2-2,5 tundi. Õhtuti on meeste või U18 pallitrenn, kus keskendume rohkem meeskonnamängule.“

Jurkatamm usub, et pooleteist aastaga on ta kõige enam arenenud füüsiliselt. Jõusaalis rassib ta vähemalt neljal korral nädalas. Lisaks paneb noormees end proovile uuel positsioonil. „Sel hooajal tahan arendada oma mängujuhtimist, kuid sellega peab kõvasti vaeva nägema,“ sõnab varasemalt viskava tagamängijana möllanud mängumees. 

Siiski on jätkuvalt heal tasemel ka Jurkatamme kaugvise. Näiteks viimasel turniiril läbis neljas mängus korvirõnga 14 kolmest. „Joone tagant on alati hea visata. Kolm punkti on ikka parem, kui kaks,“ avaldab ta vana hea korvpallitõe.