Suusahüpete stiilikohtunik – palgata amet, mis nõuab kiiret protsessorit (2)
Eesti talispordilugu saab sel nädalavahetusel uue peatüki, sest esimest korda ajaloos on kahevõistluse MK-etapil suusahüpete stiilikohtunikuna ametis eestlane (Vahur Tasane). Nädal hiljem ka teine (Ago Markvardt). Õhtuleht uuris meestelt, mida too ülesanne endast kujutab.
Ühes on endised kahevõistlejad ühel nõul: teisi hinnata on lihtsam kui ise hüpata. „Kohtunikku ei mõjuta tuul ja lumesadu. Istud kabiinis, vaatad hüppeid ja avaldad arvamust. Aga hüppamine on midagi muud,“ lausub Markvardt, Lillehammeri olümpia viies mees.
Põhiline märksõna on kiirus. Otsest ajalimiiti stiilikohtunikel pole, kuid aeglase taibuga kodanikel läheb seal raskeks. Umbes viis sekundit pärast seda, kui sportlane on liuelnud üle maandumisjoone, peavad punktid vastavasse süsteemi sisestatud olema. Ja igaks juhuks ka pliiatsiga paberile.
Tähtis, et kaugele lendab ja tänapäevaste mõõteseadetega saaks mõõta tulemust sentimeetri täpsusega. Tulgu mäest alla kasvõi tagurpidi.