Kui emeriitprofessor ei taha, et teda pensionäriks nimetatakse, siis see on tema asi. Aga kuidas teised ennast nimetavad, see küll tema asi ei ole. Kas kõigepealt pensionäriks või vanaisaks või töökoha järgi või mitme nimega, siis nii ongi. Aga et emeriitprofessor ei saa aru, kes on töötav pensionär, siis sellest on küll kurb...
Töötav pensionär on see, kes ise oma töötasust endale pensioni kindlustab. Pensionäriks jääb ta siis kui keegi teine ta pensioni jaoks oma maksutulu riigile loovutab.
on isegi ülimalt väike ja sellepärast on pensionär sunnitud,sunnitud minema tööle,et natukenegi inimväärsemalt elada just inimväärsemalt elama,sest meie riigis ei peeta pensionäri inimeseks,kellele peaks maksma suurt pensioni nagu seda saavad teiste,Soome jne riikide pensionärid,nemad võivad muretult vanaduspõlve pidada. Eestis elad nagu vaene ,väeti,vanadusest haige eestimaalane,keda riik ei vaja ja kellelt on hea võtta ära suuri summasid maksudeks,sest tähtis on ,et nemad seal hästi,inimväärselt elaksid ,ikka ainult nemad. Tahaks olla ka hästimakstud poliitik,aga just selline poliitik,kes hooliks,austaks oma pensionäre,oma noori, lapsi,sest poliitikuid on üleskasvatanud just pensionärid oma vanemad. Kahjuks meie riigis seda ei juhtu,kahjuks.
Juba ülikoolis tundusid kahtlane. Pensionär on tänases õigusruumis ka see inimene, kellel pole mingit jäset või on pime jne, sh ka töövõimetuspensioni saajad. Nendelt ikka peame tulumaksu ära võtma?
Kas Te, Jaan, oskate nimetada ühtegi töövõimetuspensionäri, kelle pension oleks suurem kui 500 eurot? Selliseid võib Eestis olla üksikuid, kui üldse. Isegi töövõimelisena 40 aastat töötanud inimestest saab enamus alla 500 euro pensioni, ja see on ju nüüdsest tulumaksuvaba.
KOMMENTAARID (12)