Inimesed

Taska lubab teha Bornhöhe „Tasujast“ lustliku muusikafilmi (17)

LISA KOMMENTAAR

teand16. jaanuar 2018, 18:57
eestlane16. jaanuar 2018, 20:57
Jätaks õige "Tasuja" puutumata. Aitäh.
Eino Taruk16. jaanuar 2018, 18:55
Õigus. Mässulised tantsivad ümber põleva mõisa rahvatantsu, aga kõrbev mõisnik laulab ahastavat aariat...
Eestlastele ju meeldivad sotsid- saab rüüstama minna16. jaanuar 2018, 20:06
12.–20. detsembril 1905 ja ka 1906. aasta alguses põletati Põhja-Eestis maha 114 mõisahoonet ja Liivimaa kubermangus 230 mõisa.
11. detsembril 1905 kogunesid Tallinnas sotsiaal-demokraatide ja Aleksander Kesküla suunamisel valdade saadikud. Algselt kavandatud Estonia seltsi ruumide asemel koguneti Volta tehases. Õhtusele koosolekule saabusid nii tööliste kui ka valdade saadikud salaja väikestes gruppides, sissepääsu tagas märgusõna. Koosolekut juhatas A. Kesküla ja protokollis Friedebert Tuglas. Koosoleku päevakorras oli olukorra hindamine ning uus võitluskava linnas ja maal sõjaseisukorra tingimustes, kuna arreteerimised olid alanud juba 9. detsembril. Ööl vastu 11. detsembrit vahistati VSDTP Tallinna komitee peaaegu täies koosseisus. Koosoleku lõpetas sõjavägi, kes vahistas 22 inimest, sealhulgas Friedebert Tuglase.
Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus Tallinnast Kohilasse, teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda Tartu maanteed ja kolmas rühm väljus Tallinnast Tallinna–Narva maanteed[4].
Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, Hageri kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale.
Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas.
Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas.
Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt;
Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt;
Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14.12), Velise, Haimre, Vana-Märjamaa, Orgita, Sõtküla, Paeküla, Tolli, Teenuse, Sipa, Sooniste, Vigala, Koluvere, Mõisamaa, Kasti, Sulu, Mõraste, Jädivere, Luiste;
Pärnumaal hävis kokku 13 mõi­sahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis);
Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud.
Omnivoor16. jaanuar 2018, 18:13
Eks ikka on vaja saada riigi käest mõned miljonid toetus, et rahavale seda ahtriga nalja teha ja siis saab ka Itaalias seda oliivitööstust arendada, sest ega siis produtsendi härra nii loll pole, et Eesti pensionisüsteemi peale loodab.
Omnivoor16. jaanuar 2018, 17:51
Teeme aga nalja ja näitame ahtrit. Las loll rahvas vaatab seda "meelelahutust" aga lisaks sellel võiks ikka riigi käest ka mõned miljonid saada. Sest vaadake selle oliiviõli äri käivitamine seal Itaalias ei ole ju odav lõbu.
taskale16. jaanuar 2018, 17:27
Ära mõnita püha asja, tuleb kuhjaga tagasi!
Be aware.
Oi-oi...kohe nii " naljakas "16. jaanuar 2018, 16:35
Nii et nii naljakas oli, kuidas vanad ullikesed eestlased tahtsid ja tahavad vabaks saada ? Ma saaks aru kui sellest tuleks mingi ajalooline film . Aga see seab kogu muistse vabadusvõitluse muusikali hõngu . Minu arust on see pange astumine. Ajastus muide ka " super " : rääkida sellest riigi sajanda aastapäeva eel ?
Muistset vabadusvõitlust polnud16. jaanuar 2018, 17:26
Olid Taani kuninga ja Ordu omavahelised tülid, mille käigus vastavalt eestlastest vasallide kuuluvusele need vennatapule lasti.
Jüriöö ülestõus oli siiski eestlastest aadlike röövretked saksa aadlike vastu ja sellega kaasnesid meeletud tapatalgud, milles sakslasi tapeti valimatult. Tagajärjed ei lasknud end oodata ja eestlastest aadlikud löödi maha lõpuks. Ei vabadusvõitlust ega miskit, vaid ahnus. Rahvaga ei mingit puudet.
Tasuja on väljamõeldis, Meelis samuti- mõlemad ilukirjanduslikud kujud, vürst Vjatško aga vadjalasest maanteeröövel, kes Venemaalt siia redutama oli tulnud.
Uurige tegelikku ajalugu, arhiivid on teile koos kroonikate, skriibade ülestähenduste ja muuga avatud juba paarkümmend aastat.
Jajaa16. jaanuar 2018, 18:06
Paber kannatab kõike . Vabadus ju ometi kunagi ikka oli . Ja " Tasuja " võib ju väljamõeldis olla, aga kuidagi ärritab , kui ilgutakse selle kallal, mis meie rahvale kunagi püha oli. Ja " Tasujal " oli oluline roll omaaegses rahvuslikus ärkamises. Ärge unustage, Et Bornhöhel olid kunagi tõsised ebameeldivused selle teose pärast . Kui ta oli fiktsioon, miks siis ebameeldivused? Kui oli kõik nii vabatahtlik, ja mingit anastamist polnud, siis nagu poleks olnud põhjust ka ärritumiseks . Ei neil siis, ega ka Teil praegu . Ma kordan , see on sümbol , millega tahetakse lugupidamatult ringi käia . Laskem siis juba Indrekud ja Andresed ka lavalaudadele kargama , rehad ja hangud peos, ja naistel triipu seelikud seljas. Balett nimega " Vargamäe " Kõlab ju uhkelt ? Tammsaarega Te niimoodi ümber käia ei taha, kah fiktsioon ju . Aga Bornhöhega miskipärast küll
Siinkohal eksid16. jaanuar 2018, 20:30
"vanad ullikesed eestlased tahtsid ja tahavad vabaks saada"- otse vastupidi!
Koheselt tormati taanlastele, sakslastele ja rootslastele truudust vanduma, et saada "välismaa nimi" (Kiviloo- Kiwele; Maidla- Maiden"; Rohu- Rocht jne) ja säilitada endised valdused.
Sai siis nime, aadlikuseisuse ja tal oli savi.
Selline olukord on just täpselt praegugi siinmail- poevad kuhu iganes ja kellele iganes seebita, et saaks võimule.
soh16. jaanuar 2018, 20:44
Ega siis kõik aadliseisust saand. Keegi pidi ju tööd ka tegema .
Soh jah16. jaanuar 2018, 22:03
Vanemad said aadlikeks, talumehed jäid talumeesteks koos sõjaväekohusega aadliku teenistuses.
Ära demagoogitse.
soh17. jaanuar 2018, 09:38
Ma ei mäleta, et ma seakarjas " Soh jahiga " käinud oleks, et ta mind " sinatab "...Ajalugu on nagu õuemuusik, seda laulab, mis laulu tellitakse . Kumb meist suurem demagoog on, pole veel kindel .
Reliikviaa16. jaanuar 2018, 21:06
Biograafiate järgi on teada üheksa 1343. aastal surnud vasalli, Vrovinus de Lemede tapeti teise vasalli poolt, kes põgenes seejärel Tallinna. Tallinna märkmeteraamatus mälestatakse järgmisi isikuid: domini Fredericus de Wrangele, Hermannus de Laydes, Bartolomeus de Velin, Otto de Rosis, Helmoldus de Zaghe, Henricus de Virkes, Bertoldus de Legthes, Henricus de Parembek, Nicolaus Rysbith, milites. Osa nimetatud isikuid oli elus veel 27. oktoobril 1343, kuid hiljem allikais enam ei esine.
Õige valik16. jaanuar 2018, 23:24
Lugesid üles eestlastest vasallid, kellede nimed olid aadliseisusega sobitatud.
Jüriöö ülestõusuga seotud sakslaste ütlus: "ei jäänud enam ühtegi eestlast..." ei tähenda teps mitte seda, et eestlased maha löödi- maha löödi kõik eestlastest vasallid- aadlikud.
Rahvaga asja polnud, sest rahva tõmbasid kaasa just needsamad eestlastest aadlikud, kelle all lihtrahvas oli sõjaväekohuslane.
Minge ka...16. jaanuar 2018, 16:18
Tehke ükskord midagi ka raamatu järgi, ja jätke välja sobumatud lisandid, a la "Martad Marmortahvlites" jms jne..