Mina käisin sellel üleelamisel metsas. Oli väga lahe ettevõtmine ja emotsiooni siiani laes. Igaks juhuks selgitan : ehitamiseks ja kütteks kasutasime vaid loomulikku surma läinud puid, mida noorendikust ikka leiab. Kindlasti saab ka ekstreemsema ürituse teha, kuid meil oli kaasas siiski piiratud arv abivahendeid. Oluline oli aga natukenegi nuusutada, et mis juhtuks kui. Uskuge, öösel lõket valvates oli väga palju aega sellele mõelda. Pigem läksid mõtted metsavendluse peale. Loodame et omandatud oskusi ei lähe kunagi vaja, kuid peame valmis olema. Tavaelu mõttes aitab selline keskkonna vahetus aga väärtuste hinnanguid paika loksutada. Soe tuba ja muud mugavused on meie jaoks liiga iseenesest mõistetavaks muutunud.
Video järgi tundub, et tegemist on umbes 50 aastat tagasi istutatud sinilille kasvukohatüübile esimese boniteedi kuusikuga. Kuusel lõpeb noorendiku iga 20 aastaselt. Juhtisin tähelepanu toorele kuuseokstele, mis oli topitud katusele ja külje alla. Oksad oli saadud kasvavalt puudelt. Lõikekohast tekkiv vaigujooks nõrgestab puud ja meelitab alates mai kuust ligi üraskeid. Samuti on igasugused seenhaigused kerge tulema. Teiseks tegite lõkke puude juurtele. Kuuse juured teatavasti kasvavad laiuti. Samuti võib lõkkest leviv soe õhk puudele pakase ajal mõjuda kahjustavalt. Kolmandaks metsavendadega on siin end kohatu võrrelda.
Võhikute arvates on eraisikust matkajad Eesti metsade suurim hirm. See trend just Eesti looduse hävitabki, mitte need tööstused mis maa lagedaks teevad.
Mingi uus mood linnavurledel. Ronida poolepäeva ajal metsa, ehitada onn, teha lõke, süüa kaasa veetut söögipoolist ja siis öö läbi lõket valvata. Hommikul kodinad kokku ja koju magama.
Vaja jälle jalgratast leiutada,et lehte pääseda.Kõik Tallinna metsatukad on kodutuid täis,minge filmige ja õppige.Arvatagi,et neil on palju peenemad nipid varuks.
Plastikust joogipudelid tuleb mingi maani täita ja panna madratsina kinniseotud koti sisse, selg hoiab vee sooja ja kilekoti sisse tekib soe kott. Eelmise režiimi vahistamiskatsete ajal läks seda vaja, kuid see kunst õnnestus mul vaid "algaja õnnena" ehk ainult esimene öö õnnestus see soe kott luua.
Tekib küsimus, kas poleks olnud siiski lihtsam - ja küllap ka soojem - telk kaasa võtta. Lihtsalt metsa eksides sul vaevalt et juhtub sellise onni tegemiseks vajalik varustus kaasas olema. Plaanilise matka käigus ei tahaks jällegi nii palju aega kulutada ja üldiselt on sellisel tegevusel ka päris korralik jalajälg, nagu näha.
küll aga kirvest, saagi, hulka kilekotte, pundart nööri... ja siis kindlasti ekseldes satub sellisesse toredasse kuusenoorendikku, kus kõvasti materjali võtta.
Inimeste normaalne kehatemperatuur ongi erinev - osad meist on "kuumaverelisemad" ja nende püsitemperatuur ongi üle 37 kraadi, samas kui "külmaverelise" inimese harilik temperatuur on isegi alla 36 kraadi kaenla alt mõõtes. Ka ööpäeva lõikes on temperatuur erinev - hommikul madalam, õhtul kõrgem. Naisterahvastel on kehatemperatuur kuu lõikes ka tsüklist sõltuv - ovulatsiooniajal kõrgem kui mudu. Veel sõltub temperatuur pisut kehalisest koormusest, stressist ja paljudest muudest asjaoludest. Oluline on ka temperatuuri mõõtmise koht - kaenla alt mõõtes on temperatuur normaalne kuni 37,3-ni, päraku kaudu kraadides loetakse normaalseks temperatuuriks näitajaid alla 37,9. Sõltub ka kraadiklaasist, millega mõõdetakse ja selle täpsusest. Teie poolt kirjeldatud kõrvalekalded küll palavikku ei põhjusta ja kui Te muidu ennast tavaliselt ja tervena tunnete ning ka vere- ja uriiniproovid korras on, siis pole küll vähimatki põhjust varjatud haigust kahtlustada ja palavikuteemadega tegeleda. Lugupidamisega Le Vallikivi
Varjualune on küll õieti tehtud, kuid see pole päris talvisteks tingimusteks. Suhteliselt ekstreemne ööbimine. Mitmekihiline telk iga kell parem, lisaks kuni 5° soojem sisetemperatuur. Algajatele ilma instruktorita metsas külmumist ei soovita. Ükskõik kui hea varustuse ja knowhow-ga saab muuta tingimused kõigest talutavaks, mitte mugavaks. Vähemasti algajate puhul.
teie härra Mati pole vist metsas kunagi käinud või ööbinud, sest vastasel korral teaksite, et ööbida tuleb just nimelt sellises kohas, et mida lagedam, seda parem. käige veidi metsas ringi ja vaadake kui palju on seal langenud puid. tõsi jah, tõenäosus on väike, et see kuusk, mille alla te olete end magama sättinud, just sel ööl otsustab maha vajuda, aga lagedamal kohal ööbides seda võimalust pole üldse.
selliseid juhtumeid on küll ja küll juhtunud, kus inimesed on ka surma saanud, kui puud vajuvad metsas telkijatele peale. nagu kirjutasin, siis tõenäosus on muidugi väike, aga see ei tähenda, et kui on võimalik valida puu all või mitte, siis ei tuleks valida see "mitte" variant, mis on ohutum. puu pindala on piisavalt suur, et isegi mõõduka tuule korral ja kui juured ja pinnas on piisavalt pehmed, vajub puu pikali.
Kust sellised teadmised pärinevad?18. jaanuar 2018, 12:21
Bioloogia tundidest, muidu, aga aitab ka Wikipedia, kui sa koolis enam ei käi:Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis.
Õige magamiskotiga pole hullu midagi, aga nii liru supi sisse oleks seganud jahu ja lisanud õli. Rasv on külma vastu kindel abiline. Karaski taignasse samuti õli sokutada, saab toitvam. Õhtul loomse valgu söömine üldiselt ei lase hästi uinuda ja see kulutab lisaenergiat.
Kui on korralik magamiskott, hea varustus, siis on talvel metsas ööbimine väga mõnus kogemus...ja kui on värskelt lund sadanud, siis on metsad ja maastik ka uskumatult ilus...
KOMMENTAARID (54)