VANAPIIGA UNELMATE RÜÜTEL: Näitleja Leida Rammo võttis pähe, et tema tegelane Klaara Kukk on Martin Rolli kõrvuni armunud. Katsetas seda proovis ja rabas Rolli kehastanud Jüri Järveti jalust.Foto: Tallinnfilm / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Inimesed
18. jaanuar 2018, 00:01

50 aasta eest esilinastunud komöödia on üks neid filme, mida on hiljem hakatud hindama hoopis kõrgemalt kui selle valmimise ajal

Leida Rammo: mängisin „Viini postmargi“ võtetel, et olen Jüri Järveti tegelasse armunud, ja tema ehmatas nii ära! (14)

„Mina mängisin, et olen Jüri Järveti tegelasse armunud, ja Järvet ehmatas nii ära, et jättis proovi katki,“ kõkutab näitlejanna Leida Rammo naeru, kui meenutab poolsada aastat tagasi valminud mängufilmi „Viini postmark“ võtteperioodi. „Järvetile tuli nii huvitav nägu pähe – silmad läksid kole suureks ja suu pärani! Ta ütles, et peab nüüd mõtlema, kuidas tema tegelane Martin Roll peaks kõrvuni armunud Klaara Kukke suhtuma.“

„Mina mängisin, et olen Jüri Järveti tegelasse armunud ja Järvet ehmatas nii ära, et jättis proovi katki,“ kõkutab näitlejanna Leida Rammo naeru, kui meenutab poolsada aastat tagasi valminud mängufilmi „Viini postmark“ võtteperioodi. „Järvetile tuli nii huvitav nägu pähe – silmad läksid kole suureks ja suu pärani! Ta ütles, et peab nüüd mõtlema, kuidas tema tegelane Martin Roll peaks kõrvuni armunud Klaara Kukke suhtuma.“

Esiotsa kutsuti Rammo hoopis koristajamutikese ossa ja vanapiigast dispetšeri Klaara Kuke roll jäi näitlejanna Linda Tubinale, kes mängis sedasama osa ka Draamateatri laval etendunud menukomöödias „Viini postmark“. Reźissöör Veljo Käsper lõi aga proovivõtteil kaardid segi. „See oli väga imelik, kuidas mina Klaara Kuke rolli sattusin,“ lausub Rammo. „Kui proovivõtteid tehti, leiti et rollid tuleb ära vahetada ja mina pean seltsimees Kukke mängima. Nii see juhtus. Käsper otsustas.“

Kui Järvet oli esimese ehmatuse innukast Klaara Kukest kätte saanud, kohendas ta oma rolli olukorrale paslikuks. „Ta mõtles selle asja ümber ning suhtus Klaara Kuke sümpaatiaavaldustesse tõrjuvalt,“ naerab Rammo. „Kahju, et ei ole sellist kaadrit, kus Järvetil on minu tegelase ootamatu sümpaatiaavalduse peale silmad ehmatusest suured – ootamatu asi on ju alati kõige põnevam!“

Edasi lugemiseks: