3. klassi laps peab 25 meetri asemel nüüd suutma ujuda 200 meetrit (19)

3. klassi laps saab uue hindamise kohaselt positiivse tulemuse, kui läbib ujumisoskuse 200 meetri kompleksharjutuse. Õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 100 meetrit rinnuli asendis, sukeldub, toob käega põhjast eseme, püsib puhates ja asendeid vahetades kolm minutit paigal, ujub seejärel 100 meetrit selili asendis ja väljub veest – on õppeülesanne, millega tänavusest aastast on silmitsi iga 3. klassi õpilane.

Linnaleht uuris ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuhilt Helen Lingilt, millised muutused kooliujumise tundides ees ootavad.

Helen, millest on tingitud otsus senisest enam kooliujumisele rõhku panna?

Eestis on üle poole rohkem uppumissurmi kui Põhjamaades ning maailma terviseorganisatsioon (WHO) on ka oma raportis seda välja toonud. WHO nimetab samas tähtsaks uppumissurmade ennetamise meetmeks rahvastiku paremat ujumisoskust. Kool on koht, kus käivad kõik lapsed, seega on riigil võimalik seal omalt poolt kaasa aidata sellele, et ujumisõpetus iga lapseni jõuaks. Ujumine on suurepärane liikumisharrastus ka igas vanuses inimestele ning taastusraviski.

Eestis läbi viidud uurimustest on välja tulnud, et alla poole Eesti lastest ei oska ujuda ning 93 protsenti hindab oma võimeid üle, arvates, et oskab ujuda. Ujumisõpetajate küsitlusest, mille viisime koostöös kultuuriministeeriumiga läbi 2014. aastal, selgus, et ujumisõpetajatele teevad muret liiga suured grupid, mistõttu nad ei saa keskenduda oskuste andmisele, vaid peavad tegelema turvalisuse tagamisega tunnis. Seega riigipoolne uus rahastus peaks võimaldama väiksemaid gruppe ja tõhusamat õpet, kus õpetajal on võimalik keskenduda oskuste andmisele. Uue õpiväljundi saavutamine nõuab oskuste valdamist, mille omandamise tulemusena on õpilased võimelised ka 200 meetrit läbima.

Positiivse tulemuse saavutamiseks peavad 3. klassi õpilased ujuma rinnuli ja selili kokku 200 meetrit ning lisaks sukelduma. Miks nõutakse lapselt nüüd nii palju rohkem?

Enne oli koolis 3. klassi lõpuks 25 meetri läbimise nõue. Nüüd keskendutakse oskustele, millest tulenevalt suudab õpilane läbida ka rohkem meetreid. Varasematest laste ja õpetajate küsitlustest on selgunud, et varasemat koolis kehtivat õpiväljundit (25 meetrit) peetakse ujumisoskuseks, ning tõenäoliselt on see üks põhjus, miks oma oskusi üle hinnatakse. Seetõttu peavad ujumisoskus ja õpiväljund olema ühesugused; samade kriteeriumite alusel hinnatakse ujumisoskust ka Põhjamaades juba 1996. aastast alates.

Lisaks on rahvusvahelised vetelpäästeorganisatsioonid uppumissurmi uurides leidnud, et just mitmekülgsed oskused (eri viisidel sukeldumine, asendite vahetamine, hõljumine, edasi liikumine) aitavad ootamatus olukorras vette sattumise korral toime tulla ning nende oskuste puudumine võib saatuslikuks saada. Kui ollakse veega saanud sõbraks ja omandanud need oskused, on ka vees meetrite läbimine lihtne.

Ujumisliit on tunnistanud, et uus nõue on suur väljakutse. Kui reaalseks peate, et see tõesti õnnestub?

Uus nõue vastab Põhjamaade nõuetele ujumisoskuse kohta, ning seal on kogemused olemas. Keskmiselt kulub nullist ujumisoskuse omandamisele 30–50 koolitundi, kui metoodika on tõhus ning juhendaja kohta on õpilasi kuni 12. Nii Taanis kui ka Norras on kooliujumises tehtud katseprojekte, kus efektiivse metoodika ja väikeste gruppide korral on üle 80 protsendi õpilastest saanud positiivse tulemuse. Ka Eestis on pilootkoole, kellest üks on saanud tulemuseks, et 75 protsenti lastest saab ujumistundides (40 korda) ujumise õpiväljundi kohaselt selgeks, ning on neid, kes enda kogemusest peavad 80 protsendi saavutamist võimalikuks.

Mis saab lastest, kes ujumistundides positiivset tulemust ei saa?

Ainekava täitmine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Sellisel juhul tuleks igal koolil oma eripärast ja võimalustest lähtudes mõelda järeleõppe võimalustele ja koostööle lastevanematega. Kindlasti on ikkagi eesmärgiks, et iga laps saab ujumise selgeks.

Kui võrrelda Eesti lapsi ja eestlasi laiemalt teiste Euroopa rahvastega, siis kui hea ujumisoskus meil on?

Rootsi lastest oskavad ujuda (läbivad 200 meetrit) 95 protsenti, Islandil on see näitaja ka üle 90 protsendi. Meil oskab ujuda alla poole lastest ning vähest ujumisoskust ja veekompetentsi näitab ka uppumissurmade arv, mis on poole suurem kui Skandinaavia maades.

------------------------------------

Koolid saavad ujumismütsid

Sel nädalal jõuavad kõikidesse 1. klassidega koolidesse erilised pakid, mis sisaldavad ujumismütse lastele, infovoldikuid lastevanematele ja plakateid kooli seinale.

Valitsus eraldas omavalitsustele ujumise algõpetuse läbiviimiseks koolis lisaraha miljon eurot. Selle aasta jaanuarist on riigi toetus 1,23 miljonit eurot.

Kogu info kooliujumise kohta leiab uuelt veebilehelt www.kooliujumine.ee. Lastevanematega suhtlemiseks ja ujumisoskuse vajalikkuse selgitamiseks on loodud ka Facebooki leht „Kooliujumine“, mis asub aadressil www.facebook.com/Kooliujumine.