PPA juht Elmar VaherFoto: Stanislav Moshkov
Krimi
19. jaanuar 2018, 14:00

Politsei sai möödunud aastal 50 000 väljakutset, enamasti oli pahanduse põhjuseks alkohol (3)

Täna andsid siseminister Andres Anvelt  ja PPA peadirektor Elmar Vaher pressikonverentsil ülevaate möödunud aasta suuroperatsioonidest ja tegevustest turvalisuse tagamisel.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul oli eelmine aasta oli turvalisuse aasta. „Ligi pool aastat kestnud EL nõukogu eesistumise suuroperatsioon, tantsu- ja laulupidu Tallinnas, Weekend festival Pärnus, USA asepresidendi visiit - planeerisime ja tagasime kõikide nende ürituste turvalisust. Lisaks parandasime alates septembrikuust ID-kaardi turvanõrkust, kuhu panustasime tuhandeid töötunde," sõnas Vaher.

Kiirreageerijate arvu suurendati 150ni ning jaanuarist algas neil eriväljaõpe. „Meie eelmise aasta eesmärgi suurendada kiirreageerijate arvu saime täidetud. Liigume nüüd edasi kiirreageerimisvõimekuse ühtlustamisega, et igas regioonis oleks kiire ja eriväljaõppega üksus olemas. Lisaks on meil sel aastal plaan varustada patrullpolitseinikud vormikaamerate ja elektrišokirelvadega,“ sõnas Vaher.

Eelmisel aastal sai politsei ligikaudu 50 000 väljakutset, millest enamik olid seotud alkoholiga. „Kolmandik sündmustest, millele politseinikud reageerivad, on seotud vägivallaga. Lisaks avaliku korra rikkumised ja liiklussüüteod, mille kohta inimesed politseid järjest enam teavitavad,“ ütles Vaher.  

Lähisuhtevägivallaga seotud teateid saab politsei päevas umbes 30, iga kolmandat perevägivallajuhtumi näeb laps pealt ja iga päev saab üks laps omaenda kodus vägivaldse kohtlemise osaks. Eelmisel aastal registreeriti ligikaudu 3000 lähisuhtevägivalla kuritegu, millest kolmandikku nägid pealt lapsed.

„Eelmise aasta detsembris alustasime Pärnus projektiga, mille eesmärk on vägivallatseja kodust ära viia ja olukord võimalikult kiiresti lahendada. Meie jaoks on kõige olulisem, et ohvril oleks võimalik ennast kodus turvaliselt tunda ning tal oleks võimalik saada kiiresti abi,“ sõnas Vaher.

„Paraku oli eelmisel aastal aga 394 perekonda, keda ei jõutud aidata. Seoses erinevate ohtlike uimastite levikuga suurenes narkosurmade arv 106-le ning enesetappude hulk kasvas samuti. Natuke parem olukord oli liikluses, kus hukkus 23 inimest vähem kui eelneval aastal. Liikluses hukkunute arv on viimase 27 aasta madalaim,“ tõdes Vaher.

Narkosurmadest rääkides tõi peadirektor välja selle, et konfiskeeritud on kümneid kilogramme erinevaid narkootikume. „Eelmisel aastal konfiskeerisime ligi 30 kg amfetamiini, 10 kg fentanüüli ning 12 kg GHBd. Fentanüüli konfiskeerimine mõjutas narkoturgu kõige enam. Tänavareidide käigus oli näha, et narkomaanidel enam fentanüüli polnud ning ka selle ühe doosi hind on tunduvalt tõusnud. Samas peame aga arvestama sellega, et seni, kuni on ostjaid, leidub ka uimastite müüjaid, kellega kriminaalpolitsei tegeleb,“ lisas ta.

Eelmisel aastal ületas Eesti Vabariigi piiri 7,3 miljonit inimest, mis on 11% võrra rohkem kui 2016. aastal. Piirikontrolli käigus keelas PPA riiki siseneda 1223 välismaalaselt. Kõige rohkem sisenemiskeelde said Venemaa Föderatsiooni, Moldova ja Ukraina kodanikud.

„Eelmisel aastal avastasime rohkem rikkumisi ehitussektoris, kus töötasid inimesed, kel puudus selleks seaduslik alus. Rohelisel piiril tabasime 35 inimest, mis on vähem kui varasemal aastal. See näitab, et ebaseaduslikku piiriületust planeerijad otsustavad Eesti piirile mitte tulla, kuna nende piiriületust tõenäoliselt märgatakse ning nad saadakse kätte,“ ütles Vaher. Vaheri sõnul aitaks turvalisust veelgi enam suurendada see, kui tööandja peaks tundma huvi ja vastutama selle eest, kes objektil töötab.

„Turvalisust aitaks veelgi enam suurendada see, kui annaksime kohalikele omavalitsustele suuremad õigused, mis võimaldavad neil rohkem turvalisuse tagamisel osaleda. Haldusreformi järel peaks uuesti tööle hakkama turvalisuse nõukogud, kellel on samuti vastutus turvalise elukeskkonna eest,“ ütles peadirektor.