Kalev saavutas suurvõidu.Foto: Lembit Peegel
Eesti Vabariigi 100. juubel
21. jaanuar 2018, 00:05

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 34. koht: Kalevi korvpallimeeskonna emotsiooniderohke meistritiitel

6. mail 1991 tuli Tallinna Kalevi korvpallimeeskond NSV Liidu meistriks. Sportlikus tähenduses oli tegu suursaavutusega, mille üle rõõmustati siiralt, kuid võidetud tiitel oli juba võitmise ajal kaheldava väärtusega.

Kalevi korvpallimeeskonna osalemine NSV Liidu korvpallimeistrivõistluste põhiturniiril oli 1991. aastaks muutunud poliitiliselt kaheldavaks. Turniiril mängimast olid loobunud juba leedulased ja grusiinid ning sama oodati iseseisvusele üleminekukursil olnud eestlastelt. Pärast jaanuaris 1991 toimunud Vilniuse veresauna, kus Nõukogude sõjaväelased tapsid ja haavasid Leedu iseseisvuse pooldajaid, leidus neidki, kelle arvates oli kalevlaste mängimine mõrtsukaliku riigi lipu all ebaeetiline.

Tagantjärele võib tõdeda, et sport võitis poliitika. Liidu meistrivõistlustel näitas Kalevi korvpallimeeskond väga head taset ja jõudis finaali. 4. mail peeti finaali esimene mäng Leningradis, kus Kalevi korvpallurid võitsid Spartaki meeskonda tulemusega 93:82. Järgnema pidi otsustav kohtumine Tallinnas.

6. mail peetud Kalevi–Spartaki kohtumist kogunes Tallinna Kalevi spordihalli vaatama rekordarv publikut, millesarnast pole hiljem nähtud. Lisaks said televisiooni otseülekande vahendusel sellest osa tuhanded eestimaalased. Koduväljakul mänginud Kalevit ergutas publik harvaesineva kirglikkusega, milles võis ära tunda nii sportlikku kui ka iseseisvusmeeleoludest kantud võidutahet.

Võit, mis saavutati tulemusega 85:77, tekitas rahvas eufoorilise meeleolu. Kalevi põhimeeskonnas mänginud mehed eesotsas peatreener Jaak Salumetsaga omandasid sellise kuulsuse, et neid teadis isegi spordikauge inimene.

Sümboolse tähendusega oli korvpalliturniiri meistritiitli auhinnaks olnud kristallist võidukarika purunemine võidujoovastuse käigus. Kalevist oli saanud NSV Liidu viimane korvpallimeister – järgmisel hooajal Nõukogude Liitu enam polnud.

Allikad:

·        XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 21.01.1981 – 31.12.2000 (aluskäsikiri: Mati Graf). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

·        Tarmo Paju „Salumets: „Hea töö oli!”“. Õhtuleht, 05.05.2001.