Foto: TEET MALSROOS
Kommentaar
21. jaanuar 2018, 20:20

Lauri Leesi | "Eesti laul" võõras keeles on kadakasakslus? (56)

Sellest, et estraadilaulja „Eesti laulu“ konkursile enda või sõbra tehtud  laulukese mitte-eestikeelsena saadab, ei oska ma head ega halba arvata. Autori enda asi, mis keeles ta viisi komponeerides mõtleb või kirjutab. Et aga konkursi korraldajad neid võõrkeelseid laulukesi loomulikeks pidades lahkelt vastu võtavad, see on mind alati üllatanud. Konkurss korraldatakse ju Eesti rahvusringhäälingus, veelgi täpsemalt – ETVs. See telekanal elatub aga üksnes riiklikust rahast.

Samas jälgib keeleinspektsioon väga rangelt, kas jõululaadal välismaalastele meeneid müüv kaubandustöötaja ikka oskab piisava tasemega eesti keeles suveniire pakkuda. Kas pole tegu silmakirjalikkusega?

Me tahame nii väga, et Eesti venekeelsetes koolides oleks 60% õpetusest eesti keeles! Milleks aga pingutada, kui puhastverd soomeugrilased laulavad võõras keeles? Miks me siis imestame, kui venekeelsed noored ei taha meiega eesti keeles suhelda? Kas peakski, kui Eesti pojad ja tütred ei taha oma rahvaga emakeeles suhelda?

Laulukonkursi reglemendis on punkt 4.2.3, kus öeldakse järgmist: laulu sõnadele, kui nad ei ole eestikeelsed, tuleb nende tõlge eesti keelde mälupulgal tekstifailina või pdf-failina kaasa panna.

Miks ei võiks see punkt kõlada järgmiselt: laulu sõnad on eestikeelsed (tõlge inglise keelde võib tekstifailina kaasas olla, kuid ei pea ilmtingimata kaasas olema)? Nii oleks palju loogilisem, mis aga peamine – meie kodumaa 100. aastapäeva puhul väga teretulnud.

Kahju, et meie väga sümpaatne president ei osutanud Lauri Hussarile antud pikas intervjuus sellele meie kultuuri- ja hariduselu faux pas’le. Siiani pole niisugune kameeleonlikkus häirinud ka keeleinspektsiooni ja meie mõlemat ministeeriumi (probleem on nii hariduse kui ka kultuuri vallast).

Eesti laulu konkursile ei laeku vist maailma tippu pürgiv luulelooming. Jah, Leelo Tungal ja Kristiina Ehin teevad ka laulusõnu, kuid nad luuletavad emakeeles ja nende laulusõnad ei kõla sellel konkursil või kõlavad haruharva. Meie anglofoonsed laulikud peavad vist end Sapphoks, Baudelaire’iks, Shakespeare’iks või Underiks, miks siis muidu maakeelt nii demonstratiivselt eiratakse?

Näib nagu oleks inglise keeles luuletamine ja laulmine mõnel lauljal alanud juba emaihus. Oma kujutelmais on neil lauljatel vist oma Parnassos, mille kõrgustelt on pööbliga suhelda sünnis üksnes joonealuse tõlke abil. „Eesti laulu“  produtsendilt Mart Normetilt küsiti juba aasta tagasi, miks lauldakse  tema  produtseeritaval konkursil võõras keeles. Mees pidas küsimust huvitavaks ning järelemõtlemist väärivaks. Küsin lihtsamalt: kas pole tegu kadakasakslusega?