INTERVJUU | Leedu korvpallilegend Robertas Javtokas: Žalgirises on noorte arendamine Jasikeviciuse missioon, Eestis näen ainult samu vanu nimesid (5)

Kui Leedu korvpallikoondise ja Kaunase Žalgirise keskmängija Robertas Javtokas 2017. aastal profikarjääri lõpetas, oli leedulaste lemmikklubil legendaarsele tsentrile juba soe, aga vastutusrikas tool valmis pandud. Nüüdseks on ta Žalgirise spordidirektori ametit pidanud pisut üle poole aasta. Enne neljapäeval peetud Euroliiga kohtumist Valenciaga Õhtulehele antud intervjuus rääkis Javtokas muuhulgas Žalgirise eduloost, kurikuulsast Ballide perekonnast ja kultustreeneri seisusesse tõusnud Šarunas Jasikeviciusest.

Eestiga võrreldes elavad korvpallihullud leedulased teisel planeedil. Ent päris Euroopa tippu küündimiseks peab Žalgiris oma 8,5 miljoni euro suuruse eelarve juures ennast ületama. Jasikevicius ongi pusletükid hiilgavalt paika saanud ning 19 vooru järel on Kaunase klubi Euroliigas kuuendal kohal.

Korraks läks jutt ka Eesti korvpalli peale ja kahjuks polnud ajakirjanikul suurt midagi välja tuua. Hea küll, Kalev/Cramo üllatas Ühisliigas Moskva oblasti Himkit, aga mis veel?

„Tean, et Eestis on noori peale tulemas, aga meeste seas on ikka samad vanad nimed. Keegi pole veel läbi murdnud, eks? Midagi pole teha, kõik algab süsteemist,“ kostab Javtokas mõtlikult. Hiljem kirjeldab ta, kuidas Jasikevicius suudab arendada noori mängijaid ja teha samal ajal tulemust.

Robertas Javtokas, mida spordidirektor sellises suures klubis nagu Žalgiris üldse teeb?

Teen kõike, mida vaja. Kui on vaja sponsoreid hankida või isegi jalgpallimeeskonda aidata, siis olen valmis. Aga täiesti minu kontrolli all on juunioride tiim, põhimeeskonnale pole ma saanud veel nii palju kätt külge panna, sest suveks oli sats juba koos. Olgugi, et hooaeg on alles poole peal, vaatame juba sügise poole. Skaudime, kuulame maad ja selles protsessis osaleb ka peatreener Šarunas Jasikevicius ise.

Kas see tähendab, et olete Jasikeviciuse jätkamise osas kindlad? Teda on juba mõnda aega jahtinud rikkamad klubid.

Šaras aitab meid isegi juhul, kui ta lahkuma peaks. Ehitame võistkonna üles tema nägemuse järgi ja kui temast ilma jääme, otsime treenerit, kellele meie koostatud tiim meeldida võiks. Kui me praegu ei tegutse, võtavad rikkamad klubid meie jahitavad mängijad endale. Hetkel, mil eelmine hooaeg lõppes ja Leedu meistriks tulime, oli meil uue hooaja võistkond juba koos. Lukas Lekavicius läks küll hiljem ootamatult Ateena Panathinaikosesse, aga muidu meil auke polnud.