LISA KOMMENTAAR
2. veebruar 2018, 07:50
Väga hea artikkel. Nii palju arvamusi juba. Lisan ka oma. Sihiteadlik sportimine enesele algab siis , kui kool on läbi. Natuke kurb-naljakas on lugeda (s t kava koostajad teavad, et see on nii), et ka põhikooli astmetes lapsed arendavad end teadlikult tervise nimel. Need samad Jukud-Mannid teevad seda, aga 5-7 aastat hiljem. Ja nii on:-)
26. jaanuar 2018, 13:37
Koolil ja riigil üksi on tänases ühiskonnas väga raske neid lapsi motiveerida ja mängides spordilembelisteks kujundada. Õpetajatel ütlevad ka kõige kannatlikemal nende saamatute ja laiskade lastega närvid ülesse ja motivatsioon raugeb. Lastega tegeledes näen, et need lapsed, kelle vanemad on samuti aktiivsed ja perega koos liigutakse on tervemad, motiveeritumad ja osavamad liikuma. Lapsevanemad peavad ikka ise peegli vaatama ja omaenda laste nimel vaeva nägema. Koolid ja trennid peaksid sealjuures olema toetav üksus, kus lapsed saavad erinevaid ja spetsiifilisemaid spordi vorme harrastada.
24. jaanuar 2018, 11:31
Kirjutaks kahe käega alla sellele artiklile. Ei tohi karta hindamist ja võrdlemist. Kunagi ei saa olema selliselt, et kõik teevad erinevaid asju võrdselt ja on sealjuures terved, tugevad ja õnnelikud. Ka elus tuleb iga päev kokku puutuda keeruliste olukordadega, lahendada probleeme, mis võrreldes kooli kehalise kasvatuse tundide hirmuga kõrgushüppe või palliviske ees on kordades suuremad. Kui oleme nüüd koolist läbi liuelnud nii, et kogu aeg oleks võimalikult mõnus ja hea olla, siis kuskohast võtame jõudu pingutusteks, mida nõuab elu? Elus ongi nii, et osa inimesi on palju edukamad teistest mingil alal vaimselt või füüsiliselt ja ongi hea, sest paraku tugevatele ja vastupidavatele saab toetuda riik ja rahvas. Praegu aga läheb kogu koolisüsteem selles suunas, et kui on raske, siis nudime ära ja teeme lihtsaks, et keegi jumalapärast ei peaks vaeva nägema ja pingutama. Inimesed-tegelege oma maailmavaatega laiemalt pigem ja saage aru, et kogu aeg ei saagi lihtne ja mõnus olla ,elu vajabki eneseületamist sageli.
23. jaanuar 2018, 11:55
5% lastest veel suudab joosta...ülejäänud nõuavad juba keppe kõndimiseks. Nii kaugele oleme jõudnud juba oma digiajastuga. Ühe kümnendi veel joome ja sööme plast pudelitest ja nõudest , siis oleme ka steriilsed ja munadeta, kõlbulikud vaid kandma vikerkaare lipukesi paraadil
22. jaanuar 2018, 12:54
Olen juba 50+ aastat vana ja nõuka ajal koolis käinud. Kehka polnud minu lemmikutest. Arvan, et üldist kehalist liikumist on vaja, kuid tehniliste spordialade hindamine peaks olema välistatud. Minu ajal hüpati ühel tunnil kõrgust või kaugust ja järgmisel tunnil toimus juba hindamine. Ei saa eeldada, et tavaline inimene on kümnevõistleja eeldustega. Absurd ! Samas käisin ühes võitluskunstide trennis ja seal sain hästi hakkama, sest õpetus oli pidev ja metoodiline.
22. jaanuar 2018, 18:44
Sa ajad segamini kehalise kasvatuse tunni ja treeningtunni.
23. jaanuar 2018, 18:09
Segamini või mitte, kuid olen Toomasega sama meelt - tähtis on õpetada noored liikuma, sellega olen väga nõus, kuid ei pea hindama, sest kehalised võimed on inimestel looduse poolt antud väga erinevad, ka suure pingutuse ja pideva treeninguga ei tee igaühest sprinterit või kõrgushüppajat.
Olin ise läbiviieline ja olümpiaadivõitja 1980ndatel koolis käies, kuid kehalises olid mul head hinded ainult siis, kui oli nn orienteerumise veerand, kaardiga metsas sain hästi hakkama. Teistel aladel olin väga vilets, eriti kartsin kõrgust, rööbaspuud, köiel ronimine jms oleks võinud minu puhul surmaga lõppeda. Kõrgusekartus on mul säilinud tänaseni, ei aita mingi teraapia. Aga ma liigun ikkagi, ja liikusin ka õpilasena palju. Ja ei saanud aru, miks on vaja neid norme ja hindeid. Selle asemel oleks võinud õpetada kasulikke harjutusi, millega saada ilusam kehakuju, parem rüht ja kõnnak, mille abil vältida küüru jäämist ja lihaspingeid. Nüüd, kui olen keskealisena teinud ise internetiallikate järgi 15 minutit päevas harjutusi käsivartele, õlavööle, kõhu- ja tuharalihastele, on toime tuntav ja märgatav. Seda oleks pidanud oskama juba kooliajal, aga siis ei õpetanud keegi selliseid lihtsaid harjutusi.
Olin ise läbiviieline ja olümpiaadivõitja 1980ndatel koolis käies, kuid kehalises olid mul head hinded ainult siis, kui oli nn orienteerumise veerand, kaardiga metsas sain hästi hakkama. Teistel aladel olin väga vilets, eriti kartsin kõrgust, rööbaspuud, köiel ronimine jms oleks võinud minu puhul surmaga lõppeda. Kõrgusekartus on mul säilinud tänaseni, ei aita mingi teraapia. Aga ma liigun ikkagi, ja liikusin ka õpilasena palju. Ja ei saanud aru, miks on vaja neid norme ja hindeid. Selle asemel oleks võinud õpetada kasulikke harjutusi, millega saada ilusam kehakuju, parem rüht ja kõnnak, mille abil vältida küüru jäämist ja lihaspingeid. Nüüd, kui olen keskealisena teinud ise internetiallikate järgi 15 minutit päevas harjutusi käsivartele, õlavööle, kõhu- ja tuharalihastele, on toime tuntav ja märgatav. Seda oleks pidanud oskama juba kooliajal, aga siis ei õpetanud keegi selliseid lihtsaid harjutusi.
22. jaanuar 2018, 10:15
Olen selle poolt, et kehalise kasvatuse õppekava muudetaks ja selle eest hindeid ei pandaks, vaid loetakse "arvestatud" / "mitte arvestatud". Ka selliste kriteeriumite järgi saab tekitada võistlusmomente. Kuna kõik ei ole kunagi ühesuguste võimekustega isegi ka hea tahtmise ja püüdmise korral, siis hindamine ainult on süvendanud osades noortes kartust, vastikustunnet ja isegi hirmu selle tunni ees. Noorele võib väga meeldida nt võrkpall ja tal läheb selles hästi. Ta isegi käib hea meelega trennis ja võistlustel, aga nt. kehalise kasvatuse tundi ta vihkab ja kardab, sest ei suuda joosta ega suusatada aja peale ega teha mingeid võimlemisharjutusi heale hindele. Kui hinnet selle eest ei panda, aga luuakse ikkagi ka võistlusmoment, siis ei tekita see tund nii suurt stressi ja isegi vastumeelsust. See on elust enesest toodud näide ja võiksin tuttavate ja tuttavate-tuttavate räägitu põhjal tuua neid palju. Sarnane "arvestatud" /"mitte arvestatud" süsteem peab olema ka kunstiõpetuses ja muusikaõpetuses. No kui mul ikka ei ole joonistamisannet või lauluahäält, siis ei saa seda ka olema. Midagi suudab ka kõige andetum juurde omandada, aga kas see peab tulema läbi hirmu nende tundide ees ...
22. jaanuar 2018, 11:23
Paneme siis hooga edasi, sest miks nõuda õpilaselt matemaatikaülesane lahendamisel õiget vastust, kui tal rehkendamiseks nutti pole antud. Tore, et vähemalt üritab ja arvestame. Aga võib-olla ei juhtugi midagi hirmsat, sest klassikuid meelde tuletades sai ka Tootsist mõisavalitseja.
22. jaanuar 2018, 12:53
mis on saja meetri jooksu või kõrgushüppe õige vastus?
22. jaanuar 2018, 16:20
Mis on keeles (eesti, inglise, saksa jmt) õige vastus või geograafias või bioloogias? Ka neis on normid, millele vastama pead ja normidele vastamise järgi pannakse hindeid. Matemaatikaski 1+1 arvutad ära, aga ruutjuurt 9st ei oska, mis siis? Kehalises on sama moodi omad normid.
22. jaanuar 2018, 18:50
Saja meetri ja kõrgushüppe õiget vastust saad siis teada, kui kehalise kasvatuse tunnile samasuguse tähenduse annad nagu kõigile õppeainetele.
23. jaanuar 2018, 18:24
Normide pooldajad, te ei saa aru, et matemaatika, keeled jm on õpitav. Kooliprogrammis ei ole midagi sellist, mis mõningase tööga ei ole omandatav. Kuid kehalise norme ei ole võimalik kehvade eeldustega inimesel täita isegi siis, kui ta iga päev metsikut trenni teeb. Või oleks ehk ainult siis, kui palgata eratreener, kuid see ei ole enamikule jõukohane.
Olen tugev maatüdruk, tegin kooliajal iga päev kodus rasket maatööd - pidin vanemaid aitma -, lisaks sellele sõitsin iga päev kooli jalgrattaga, edasi-tagasi 8 km, käisin orienteerumise trennis, kuid kõrgust hüppama ei pane mind ka püstolitoru ees. Kartsin siis ja kardan jätkuvalt nii kõrgust kui ka kukkumist latile. Teine asi, ma võisin tõsta 25-liitriseid piimanõusid igasuguse pingutuseta, kuid palli ma üle 10 meetri visata ei suutnud. Koolis nõuti palliviset. Kuidagi läbi häda sain kehalises hindeks nelja, mis oli väga piinlik ja niru tulemus, sest kõik muud hinded olid mul viied. Õnneks ülikoolis sai kehalise asendada meelepärase trenniga. Minu meelest võiks ka koolis olla nii, et kes soovivad, võivad kehalise saada arvestatud trenniga. Ei ole kõigil vaja ronida köit pidi kõrgustesse või turnida rööbaspuil. Tähtis on tervise huvides liikuda.
Olen tugev maatüdruk, tegin kooliajal iga päev kodus rasket maatööd - pidin vanemaid aitma -, lisaks sellele sõitsin iga päev kooli jalgrattaga, edasi-tagasi 8 km, käisin orienteerumise trennis, kuid kõrgust hüppama ei pane mind ka püstolitoru ees. Kartsin siis ja kardan jätkuvalt nii kõrgust kui ka kukkumist latile. Teine asi, ma võisin tõsta 25-liitriseid piimanõusid igasuguse pingutuseta, kuid palli ma üle 10 meetri visata ei suutnud. Koolis nõuti palliviset. Kuidagi läbi häda sain kehalises hindeks nelja, mis oli väga piinlik ja niru tulemus, sest kõik muud hinded olid mul viied. Õnneks ülikoolis sai kehalise asendada meelepärase trenniga. Minu meelest võiks ka koolis olla nii, et kes soovivad, võivad kehalise saada arvestatud trenniga. Ei ole kõigil vaja ronida köit pidi kõrgustesse või turnida rööbaspuil. Tähtis on tervise huvides liikuda.
22. jaanuar 2018, 08:59
ükski tund ei pane mind enam "higistama", sest on ju õpetaja kohus mind klassist klassi lohistada, pealegi veel nii, et kurje sõnu ega tutistamist ei kasuta.
22. jaanuar 2018, 08:45
Ei saa sa loodreid kunagi sportima.Suits ja narkots on palju huvitavamad.
22. jaanuar 2018, 09:23
Kui inimene ei huvitu spordist siis ei tee see temast veel narkomaani ega suitsetajat.
22. jaanuar 2018, 06:57
Õpilane peab pingutama ja higistama mitte hirmust halva hinde ees, vaid mõtestatud soovist olla terve ja heas vormis. Iga noor tahab olla atraktiivne (sh sale, tugev). Kehalise õpetaja saab aidata leida igal õpilasel talle sobiva tegevuskava (sh nii liikumine kui toitumine). Või siis saab jätkata oma normide ja hinnete joruga vana aja mallide järgi, mis on meile tänaseks andnud ühed Euroopa haigemad keskealised.
22. jaanuar 2018, 08:52
iga aine puhul saab rääkida vajadusest suurendada tundide arvu, sest õpetama peaks enam. See eksdirektor on oma väljaütlemistes üpris delikaatne - lisaks eluviisi muutusele on suureks probleemiks ka see, et kunagi tegutsenud spordikoolid on kadunud. Ma arvan, et tundide arvu suurendamise asemel tuleks alustada sportimisvõimaluste loomisest. Vaadates kuidas riigi raha pillutakse siia-sinna ei tohiks riigil olla raske kompenseerida laste osalemine spordiklubide treeningurühmades. Raha, paraku, on paljudel juhtudel sportimist takistav tegur.
22. jaanuar 2018, 09:28
Puudub rahastamise alus ja see on poliitiline tahe.
22. jaanuar 2018, 09:25
Tervis raugaeas ei motiveeri noori, tuleb motiveerida ikkagi läbi mängude ja kiituse, mitte mõnitamisega viimastki huvi maatasa teha.
22. jaanuar 2018, 03:00
Mis on se muud, kui ühe rahvuse taandamise protsess. Füüsiliselt ja vaimselt kehv rahvas ei jää kuidagi püsima. Tõenäoliselt juhitakse neid protsesse riikideüleste organisatsioonide kaudu.
22. jaanuar 2018, 09:27
ükski riikideülene organisatsioon ei saa teid keelata minemast oma lastega õue suusatama ja söömast koos nendega aedviljatoite
22. jaanuar 2018, 16:52
Kui mitu pereliiget ei saa süüa aedviljatoite siis ei hakata neid ka tegema. Kõhtu neist täis ei saa ja sees ei püsi.
22. jaanuar 2018, 01:03
Aastakümneid tagasi, munu ajal, oli poiste kehaline sõjalise ettevalmistus. See tähendab "koolitund" hakka speale rivistuse, sõimu ja õpilase ego mahatampimisega...
22. jaanuar 2018, 01:04
Ma oln alles 12 või 13 kui kehalise tunnis käis komissariaadi tegelane ettevalmistust vaatamas ja kehalist seisundit hindamas...
21. jaanuar 2018, 23:32
Millal hakatakse ometi toitumisõpetust õpetama. Et kõigile oleks peasees, et üle 20 protsendi valku (eriti loomset valku) on suur risk tervisele. Kuna hakatakse rääkima, et kõige enam kalu tõstavad toidud, kus rasv ja magus on kokkusegatud. Liikumine saab toetada kehale sobvat toitumist, aga ta ei ole mini imeasi. Ja teine lugu, kõhnad lapsed, kes on toituainete puuduses. Kardetakse paksuks minna ja nii ei sööda toitu, mis toitaineid annaks.
22. jaanuar 2018, 00:05
Osa neid kõhnakesi vajab iga päev 3500 kcal, et normkaalu saavutada ja seal püsida, on olemas seisundid, mis ei võimalda muud moodi piisavalt toitu kätte saada. Kaalikaid ja kapsast neile sööta ei saagi, see kiudainerikas toit võtab neil kõhu lahti. Ei ole päris nii, et kargad suvalisele inimesele oma üldiste soovitustega kallale.
22. jaanuar 2018, 00:40
vaja ikka kolm tundi nädalas ja üks neist ümber järve jooks, nii 5-6 km, siis pole karta ei paksuks minekut ega laisaks muutumist- organism vajab arenemisel mitmekesist toitu, nii loomset kui taimset valku ja õppimise juures hädavajalik süsivesikud ajutegevuseks.Kahel ülejäänud päeval saab koormused jagada pallimängude ja harjutuste vahel, ka kaugus- ja kõrgushüppeharjutused kui mitte iga nädal, siis kahe tagant kindlasti- lastele on vajalik kordinatsiooniharjutuste tegemine.Terveks ja tugevaks ei kasva arvuti taga istudes.
22. jaanuar 2018, 07:35
Toitumisest ei tohigi mõnes koolis enam muide rääkida, et mitte solvata ülekaalulisi ja toitumishäirega lapsi. Õpetajate lehte oleksite pidanud selle artikli saatma - sada protsenti õiged mõtted.
24. jaanuar 2018, 20:40
Hakatakse...kes hakkab? Iga lapse vanem kodus hakkabki.
21. jaanuar 2018, 22:17
keka tundidest osa ei vōtnud, sest see oli mingi lollitamine. Kooli vōistlustel panin hinded paika.
21. jaanuar 2018, 21:56
Ma oma kooliajast meenutan et spordimeestel oli tunnis igav ja need kes olid füüsiliselt nõrgad ja ei soovinud end liigutada nägid julma vaeva. Tulemus oli see et kes oli spordimees on siiani ja keda ei huvitanud seda ei hakanud ka huvitama. Kodu on see mis loob ikkagi suhtumise mitte mingi koolitund ,niiet ärge punnitage.
KOMMENTAARID (34)