Foto: Erakogu
Blogid
22. jaanuar 2018, 00:01

Kuidas lahvatas Vene-Liivi sõda (1)

Oli 23. jaanuar 1558, kui Pall (Balthasar Russow) Turus hertsog Johani nõunikule pahvatas: „Eile koidu ajal tungis moskvalaste vägi Liivimaale sisse Vastseliina ja Tartu suunalt,“ kirjutab Jaan Kross 40 000 Vene sõdalase tungimisest Liivimaale laupäeval, 22. jaanuaril 460 aastat tagasi. Kui Pall sellest Turus rääkis, olid Venemaa vasalli khaan Šig-Alei väed juba mitu penikoormat edasi liikunud. Peagi langes Tartu. Seal venelased ei peatunud. 

Nad võtsid enda alla poole Eestimaast Paideni välja enne, kui Ivan IV paariks kuuks vaherahu kuulutas ja nn Tartu maksu tasumist nõudis – selles lepiti kokku 1554. aastal pärast seda, kui Venemaa süüdistas Tartu piiskopkonda sada aastat tagasi kokku lepitud maksu tasumata jätmises. Vastseliina oli selle meega tasutava maksu eest saanud Pihkvalt õiguse nende maal mesilastarusid pidada. Maksta aga unustati ja kui venelased nõudsid selle tagantjärele tasumist, polnud piiskopil raha kusagilt võtta. Ka oli Ivan IV saatnud kaupmees Hans Schlitte Saksamaale arste, sõjaväelasi ja meistrimehi värbama, kuid Liivimaa pealekäimisel rikkus Lübeck tema missiooni ja värvatud 300 spetsialisti Venemaale ei jõudnudki.

Vene-Liivi sõda andis meid Rootsi, Poola ja Taani alla.