Ville Arike | Harjuge ära, see on tennis! (6)

Mõnigi Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna fänn, kel Leedu klubi Euroliiga-heitlused sageli vererõhu lubatust oluliselt kõrgemaks ajavad, kurtis läinud nädalal sotsiaalmeedias, et naiste tennis lõhub närve rohkem kui Žalgirise mängud. Nii see on, ja võiks öelda mõnegi poliitiku kombel: harjuge ära!

Naiste tennis on jõudnud meeldivasse ajajärku. Pärast seda, kui WTA edetabel 1975. aastal loodi, on näiteks Chris Evert seda juhtinud viis aastat (mõistagi vaheaegadega), Martina Navratilova üle kuue, Steffi Graf üle seitsme, Martin Hingis neli, Serena Williams kuus aastat. Nüüd, kui Serena sünnitas lapse ja jäi karussellilt eemale, ei tea viimase aasta jooksul ühegi turniiri eel keegi, kes lõpuks võitjana väljub.

Naiste seas pole praegu selget favoriiti. Teisalt on üldine tase muutunud ilmselt kõigi aegade ühtlaseimaks. Olid ajad, kui Suure slämmi turniiri kõrgema asetusega mängijad läbisid esimesed ringid rahulikult, mõne ässa kaotus võrdus tõelise imega. Nüüd pidas rumeenlannast esireket Simona Halep juba varakult edetabeli 76. numbri Lauren Davisega niisuguse lööma, et jäi alles otsustavas setis peale 15:13!

Ega need matšid Rumeenia tennisefännide närvidele paremini mõju kui Kontaveiti või Kanepi mängud eestlastele või Žalgiris leedulastele. Kanepi on elu jooksul võidelnud end mitmel korral Suure slämmi turniiri veerandfinaali, Kontaveit jõudis nüüd teist korda neljandasse ringi. Meie naised on ses seltskonnas, kellelt võib kõike oodata!

Kanepi tegi mullu imelise tagasituleku suurde sporti – olgem ausad, neid, kes seda uskuda suutsid, oli vähe. Mängija isegi polnud karjääri jätkumises kindel, muidu jäänuks tema elulooraamat ilmselt paremaid aegu ootama. Sest praegu on Kanepil olemas kõik võimalused lisada oma sportlikku CVsse karjääri säravaimad read.

Kontaveit sähvatas kaks ja pool aastat tagasi 19sena USA lahtistel kaheksandikfinaali jõudmisega, kuid loodetud arenguhüpet kohe ei tulnud ja veel aasta tagasi asus ta maailma edetabelis teises sajas. Hüpe algas aga mullu kevadest ning mõne kuuga sai selgeks, et temagi ei pea ses maailmas enam kedagi kartma – vähemalt pärast seda, kui eestlanna käe läbi langes toonane esireket Angelique Kerber.

Äsja Melbourne’is liikusid Kanepi ja Kontaveit ladusalt kolmandasse ringi. Seejärel murdis Kontaveit mulluse Prantsusmaa lahtiste võitja Jelena Ostapenko! Mõlemad eestlannad alustasid ka matši Carla Suarez Navarro vastu bravuurselt, kuid hispaanlanna surus järjest ühele ja seejärel teisele oma tahte peale.

Tennis on spordiala, kus mäng ei saa läbi enne, kui viimane pall on maha, auti või võrku löödud. Kuni heitlus jätkub, pole kumbki võitnud, ükskõik kui suur võib ühe poole eduseis olla. Seda teavad suurepäraselt nii Kanepi kui ka Kontaveit ning fännidelgi on mõtet see meelde jätta.

Ses nii tasavägises konkurentsis ei saa kaotuse või mõne ebaõnnestunud turniiri üle liialt kurvastada. On paratamatu, et kord võidab üks ja siis teine. Peamine, et meie piigad püsivad kõrges mängus. Küll siis võib ühel hetkel välgatada ka see kõige eredam sähvatus – nagu Lätil tuli mullu Ostapenko Pariisi turniiri näol.