Andrus VeerpaluFoto: Tairo Lutter
Eesti Vabariigi 100. juubel
23. jaanuar 2018, 00:03

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 32. koht: Šmiguni ja Veerpalu rahvuslikku mõõtu tõusud ning mõõnad

Eesti läbi aegade ühed edukamad suusatajad Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on palju kordi saanud nautida nii rahvuskangelase staatust kui ka pidanud võitlema oma puhta nime eest tõrjudes dopingu kasutamise süüdistusi.

1997. aasta juunioride maailmameister Kanadas Canmore'is ja 2003. aasta maailmameister Itaalias Val di Fiemmes ning 2006. aasta kahekordne Torino taliolümpiamängude võitja on vaid kõige kirkamad tiitlid Kristina Šmigun-Vähi pikas saavutuste nimekirjas naiste suusatamises. Pea 20 aasta jooksul oli „meie Kiku“ üks naissportlastest, kelle rõõmudele ja muredele rahvas suure poolehoiuga kaasa elas.

Meeste suusatamises vastas samaga Andrus Veerpalu, kelle saavutuste nimekirja kaunistavad 2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängude ja 2006. aasta Torino taliolümpiamängude võit ning 2009. aasta Libereci maailmameistri tiitlid.

Paraku pidid Eesti suusatajate suurvõidud läbima tõsise usaldusproovi. Kristina Šmigun-Vähi pidi lausa kaks korda tõrjuma dopingu kasutamise süüdistusi. Esimesena 23. jaanuaril 2002, kui Rahvusvahelise Suusaliit (FIS) andis teada, et Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Veel samal aastal õnnestus lisaproovide abil tõestada suusataja puhtust.

Raskem oli tõestada 2014. aastal lahvatanud kahtlustust keelatud ainete kasutamises, mis tõstatati pärast Torino olümpiamängude käigus võetud dopinguproovide uuesti kontrollimist. Šmigun-Vähi avalikustas kahtlustuse ise lisades, et on süütuse tõestamiseks läbinud ka küsitluse valedetektori all. Alles 2017. aasta detsembris sai Šmigun-Vähi puhtus kinnitust, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teatas, et kõik Torino olümpiamängude järelproovid on puhtad.

Rahvusliku tragöödia mõõtu oli Andrus Veerpalu dopinguskandaal: 29. jaanuaril 2011 võeti Veerpalult Otepääl dopinguproov, mis osutus hiljem positiivseks. Kahekordne olümpiavõitja teatas, et lõpetab sportlaskarjääri. Algas aastatepikkune protsessimine rahvusvahelises spordiarbitraaži kohtus, kus Veerpalu 2013. aastal õigeks mõisteti. Erakordne oli rahva toetus, mis Veerpalule osaks sai: suhtlusvõrgustikus Facebook avatud leheküljel „Usun Andrus Veerpalu“ oli tipphetkel üle 61 000 toetaja.

Aastaid rahvale meeliülendavaid hetki pakkunud suusatajad pidid üle elama tõsised dopingu tarvitamise süüdistused, mis Eesti inimesi siiralt kurvastas. Praegu võime enam-vähem kindlad olla, et suusatamise rahvuskangelasi Eestilt siiski ei võetud.

Kristina Šmigun-Vähi Foto: JOOSEP MARTINSON

Allikad:

Šmigun, Kristina; Veerpalu, Andrus. Eesti spordi biograafiline leksikon veebis http://www.esbl.ee/?ac=esileht

Kristjan Roos „Veerpalu kui usu küsimus“. Õhtuleht, 28.03.2013.

Priit Luts (toimetaja) „Kohus mõistis Veerpalu WADA vigade tõttu õigeks“. ERR, 26.03.2013.

Ivo Dobkevitsch (toimetaja) „Kristina Šmigun-Vähi dopingukahtlusest vabanemisest: päev on päikest täis!“. ERR, 13.12.2017.