Ärme siis positiivse kuvandi loomise tuhinas – ja ma tõesti ei ole siinkohal sarkastiline, kuvandiloome on väga tähtis – jäta tähelepanuta Narva unustatud inimesi. Käsi püsti, eestlased, kes on viimase kümne aasta jooksul Narvas käinud! Jah? Tubli, mina ei ole. Ja väga paljud teised ei ole samuti. Eriti noored, tundub mulle.
Mis seostub Narvaga peale nõukaaegsete majade, pommirahes hävinud vanalinna, muukeelsuse, narkarite ja selle, et tegu on piirilinnaga? Meil on Narva heade külgede märkamiseks ja teadvustamiseks veel pikk tee minna. Hea on teada, et need on olemas ning et hoolimata sellest, kuidas läheb kultuuripealinna konkursil, saame neist kuulda. Loodetavasti.
Edu, narvalased! Ehk näete meid peagi oma linnas sagedamini. Ja ärge laske Eesti hipsteritel kõike liiga ära klantsida.
Kommentaarid