Olen alati olnud aktiivne ja sportlik, kuid talvised alad on minust kaarega mööda läinud. Kõige enam naudin uisutamist ja kelgutamist, suusatamise olen aga oskuste puudumise tõttu pigem välistanud. See-eest lumelauasõit on alati tundunud lõbusa, ägeda ning jõukohasena.
Aastaid tagasi proovisin korra Otepääl lumelauda, aga tol korral vaibus õhin ebaõnnestunud tõstukisõitude ja ajapuuduse tõttu. Kuid aastad möödusid ja sõpruskonnas käidi pea igal talvel kas Alpides v
õi Skandinaavias mäereisil. Sel suvel võtsin vastu otsuse ja seadsin eesmärgiks, et õpin talvel lauda sõitma. Plaani toetas ka sügisel algatatud järjekordne mäereis, kuhu end pea esimesena kirja panin.
Kui külm ja lumi eelmise aasta viimastel päevadel kohale jõudsid ja Kuutsemäe nõlv puhurite kaasabil avati, olin seal neljal päeval platsis. Juba ette soetasin endale kasutatud, aga korraliku varustuse ning laenasin kokku kiivri, põlvekaitsmed ja kaitsepüksid.
Esimese päeva alguses püüdsin end sõprade nõuannete põhjal laual püsti ja miskitmoodi liikumises hoida. Hiljem võtsin tunni ka instruktorilt, kes näitas põhitehnikat. Edasi harjutasin iseseisvalt – eesmärgiga jõuda mäest alla minimaalsete kukkumistega ja kergelt pöörates.
Kui ekstreemsport, siis ekstreemselt
Tänavuse mäereisi sihtkohaks valis minu kogenud lumelauduritest sõprade punt Norras Hedmarki maakonnas asuva Trysili. Mäekeskus asub üpris Rootsi piiri lähedal, mis andis meile võimaluse sõita laevaga Stockholmi ja sealt autoga u 500 km lõpp-punkti. Teel nautisime loodusvaateid ja n-ö raisku läks sõidule vaid kaks päeva.
Trysilisse läksime nädalaks ehk reedese laevaga Rootsi ja järgmisel laupäeval laevaga tagasi. Mäepäevi jäi meile nautimiseks kuus, millest kõigile igati piisas.
Meie seltskond oli piisavalt suur ja nii üürisime kaks mägimaja, võtsime kaasa kogu nädala toidu ja kokkasime vahetustega. Selline ühisplaneerimine ja -tegevus kummutas ka eelarvamuse, et Norras on hirmkallis. Kohapeal kulus raha vaid mäepiletile ja kuumale šokolaadile ning mõnele mälestuseks ostetud spordividinale, mille hinnad olid võrreldavad Eesti omadega.
Varustuse saab reisile kaasa võtta või kohapeal laenata. Mulle tundus talviseid plaane tehes, et ost tasub end laenutusega võrreldes ära.
Trysil pakub võimalusi nii algajatele kui ka juba tegijalt sõitjatele. Radu on rohkesti ja sõltuvalt kuust ning lumeoludest on need enamikus avatud. Kergemad rajad on märgistatud sinise ja rohelise, raskemad punase ning kõige järsemad nõlvad musta värviga. Lisaks saab sõita metsaradadel ühelt nõlvalt teisele. Eriti julged katsetavad ka puutumata lumes ehk puudris sõitu ja rändavad sinna, kuhu pole tegelikult sõitjaid ette nähtud.
Kiire kohanemine on pool võitu
Külmavaresena tuli mul lumelaudurikarjääri alustamiseks kohaneda tundide viisi külmas viibimisega. Õnneks olin end juba Eestis karmide miinuskraadidega karastanud. Trysilis ulatus maksimaalne miinus mäel 21 kraadini.
Algaja rahmeldab, kukub ega taju ka adrenaliini tõttu väga külma. Vaatamata sellele soovitan kanda vähemalt kolme kihti riideid, kiivri all suusamütsi ja näo ees puhvi. Lisaks võiksid taskus olla varukindad ja -näokate, samuti prillid, mis kaitsevad nii külma kui ka päikese eest ja millest on kasu lumesaju korral. Kui varje pole, aitavad prillid raja paremini esile tuua.
Varustus seljas ja kaasas, tutvusin kohe mäekaardiga ja hakkasin erinevaid nõlvu katsetama. Tark on minna mäele esimeste seas, kui rajad on hooldatud, sest hiljem tekivad vaalud ja jää ning keskpäeval tuleb rahvast rohkem. Õppimiseks sobivad kindlasti laugemad rajad ja ebakindlana on mugavam kasutada tõstukeid, millel saab istuda.
Esimesed päevad lumelaual möödusid mul enamjaolt leheharjutust tehes ehk laua tagakandil ühest mäeservast teise liueldes. Seda püüdsin teha eri raskusastmega radadel ja mängida nii kiiruse kui ka keharaskusega. Edasi julgesin proovida Kuutsemäelt saadud nõuandeid ja juhendava sõbra soovitusi ning hakkasin end pöörama. Selgus, kumb jalg ees ma sõita eelistan, ja sellest sõltuvalt ka peamine pööramise suund.
Kui julgus proovida ja kukkuda on olemas, saab esi- ja tagakandi vahetamine ning pööramine üpris kiirelt selgeks. Sealt edasi vähenesid ka mu eksimused ja kukkumised, juurde tuli kiirust ja mis peamine – ma hakkasin sõitu nautima! Nii veetsingi reisi ülejäänud päevad omas tempos või teiste kannul kõikvõimalikke radu katsetades.
Lauduriks läbi valu ja ilu
Puhkehetkedel nõlval või mäeserval kohvikus sain pea igal hetkel nautida Norra imekauneid vaateid. Sombuse ja tuisuse ilmaga võis rõõmu tunda värskest ja pehmest lumest, mis kergendas õppimist ning andestas sõidueksimusi. Ideaalseks muudavad mäereisi aga päike ja karged kraadid. Kõrgustest alla laskudes ja liftiga üles mäkke sõites oli mul piisavalt aega, et jälgida ka ümbritsevat loodust ja keskkonda.
Kuigi muidugi on lumelauaga võimalik kukkuda ka nii, et sõiduisu kaob kogu nädalaks, on see teiste ekstreemspordialadega võrreldes üpris turvaline valik. Mõistlikult ja hooldatud rajal sõites on kindlam, trikitades ja hüpates või rajalt väljas sõites on aga oht suurem. Ettevaatlik on lihtsam olla just n-ö päris mägedes, kus rajad on piisavalt pikad ning ruumi nii lauduritele kui ka suusatajatele.
Ükskõik, kas oled aktiivne või pigem spordis kogenematu inimene, uut asja õppida on ikka raske. Mõnel on parem koordinatsioon ja tasakaal, mõnel on rohkem julgust ja pealehakkamist. Võin oma värske kogemuse põhjal öelda, et kõige olulisem on soov asi selgeks saada ja selles suunas järjepidevalt katsetada. Kukud sa nii või naa ja vahepeal on ehk ka nutt kurgus, aga mäel jonnimise asemel aitab uuesti lauale tõusmine ja järgmine katse.
Mäereisist sai palmipuhkuse konkurent
Mägi on Trysilis avatud hommikust kuni 15.30ni. See võib näida lühikese ajana, aga kui veedad mäel üle kolme tunni, tekib väsimus. Ja kui sõidad kuus päeva järjest, on see aeg täiesti piisav. Mõnel korral nädalas toimub ka nightski ehk õhtusel ajal on üks nõlv lahti. Ülejäänud ajal saad kas lihtsalt puhata või külastada kohalikke pubisid, kus on vahel ka live-kontserte. Afterski ehk mäepidu on Norras pigem harv nähtus ja seetõttu tuleb peohuvilistel see omas majas korraldada.
Majad on aga korralikud ja asuvad mäele nii lähedal, et parimal juhul saad uksest välja astudes laua alla panna ning otse rajale sõita. Ööbida on muidugi võimalik ka hotellis, kuid veidi suurema seltskonnaga minnes on hubane puumaja ideaalne valik.
Enamikus majades on olemas kõik mugavused alates täisvarustuses köögist ja lõpetades saunaga. Kui esialgu ei tundunud saun mulle kõige olulisem näitaja, siis juba reisi esimestel päevadel sai selgeks, et pärast väsitavat päeva mäel pole midagi paremat kui end saunalaval soojendada ja keha lõdvestada.
Kokkuvõttes olen rahul, et minu esimeseks reisisihiks lumelauduriks saamise teel oli Trysil, kus oli mulle kui algajale õppimiseks piisavalt väljakutseid. Käisin seal jaanuari lõpus, kui hooaja kõrgpunkt polnud veel kätte jõudnud. Melu ja lisategevuste tagasihoidlik valik hoidis mu fookuse lauasõidu õppimisel. Trysil sobib eelkõige inimestele, kelle eesmärk on võimalikult palju mäge nautida ja seejuures talvisel ajal mõnusalt puhata.
Varem eelistasin reisida pigem soojemasse kliimasse ning sõprade-tuttavate õhinal räägitud mäe- ja lumejutud tundusid võõrad. Nüüdseks olen mõistnud, et kui ainult spordiga piirduda ei soovi, võib ka mäereisil nautida nii loodust, kultuuri kui ka meelelahutust. Aga kui oskusi juba piisavalt, saad sõitmise võimalusi enda jaoks pea lõputult avastada. Nii ei tundugi palmi all lesimine enam parima puhkusevalikuna...
Kavanda mäereis Trysilis
- Reisi aega planeerides arvesta nii ilma kui ka hooajaga. Veebruari keskpaigast alates on majutus enamasti kallim.
- Broneeri varakult laevapiletid Tallinnast Stockholmi ja tagasi.
- Autosõiduks Stockholmist Trysilisse arvesta 5–8 tundi, planeeri soodsam tankimine Eestis ja Rootsis.
- Vormista reisikindlustus ja täpsusta seejuures spordiala. Rajalt väljas sõites kindlustus üldjuhul ei kehti.
- Tutvu ööbimisvõimalustega www.skistar.com/en/online-booking/accommodation.
- Osta mäepilet kohapealt või internetist (6–8 päeva pilet maksab u 200 eurot).
- Laena varustus kohapealt või Eestist, näiteks:
o shop.surfhouse.ee/choose_rent
o www.hawaii.ee/rent
o www.rendikeskus.ee/rent
o http://suusad.ee
o http://extreme.ee
Skistar annab kasulikku infot
Skistari veebileht www.skistar.com ja samanimeline äpp koondavad viie suusa- ja lumelauakuurordi info, sh mäekaardid, lahtiolekuajad, üritused jm tegemised. Saad end sotsiaalvõrgustiku kaudu kasutajaks registreerida ja oma mäekaardi info endaga siduda. Nii fikseeritakse see, kui palju ja kus sa iga päev sõidad ning milliseid tõstukeid kasutad. Skistaris võid ühenduda ka sõpradega ja põnevuse loomiseks näiteks omavahelist mäevõistlust pidada!
Lumelauahuvilise parimad mäekeskused
- Ruka ja Himos Soomes
- Åre Rootsis
- Trysil Norras
- Davos, Zermatt ja Verbier Šveitsis
- St. Anton, Sölden ja Mayrhofen Austrias
- Serre Chevalier, Tignes, Risoul ja Chamonix Prantsusmaal
- Cervinia Itaalias
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta märtsikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)