Kui hambad on puhtad ja nende peal pole kattu, siis ei saa ka hambakivi tekkida. Hambakivi on mineraliseerunud katt ehk süljesoolade ladestus katu sisse. „Kuna hambakivi ei valuta, siis ei teadvustata endale, kui kahjulik on hambakivi tegelikult, arvatakse hoopis, et liikuvad hambad liiguvad hambakivi all vähem,“ ütleb dr Kiviloo. Hambakivi on vaja aga regulaarselt eemaldada, et hambad säiliksid. „Kui ige on kahjustunud ja hambajuureümbris hävinud, kaotab hammas ühenduse lõualuuga ja lõpuks langeb välja. Sellist olukorda suus nimetatakse parodontiidiks.“ Margit Kiviloo selgitab, et kui suus on haavandunud igemetaskud, võib nende pindala olla ühtekokku umbes inimese peopesa suurune. „Kui peopesa pind on haavandunud, ei arva ju keegi, et seda ei peaks ravima. Igemehaiguste puhul aga jäetakse sageli hambaarsti juurde minemata,“ tõdeb ta ja lisab, et hambahaigustel on otsene seos südame- ja veresoonkonnahaigustega. „Mida ulatuslikum on parodontiit, seda suurem on veres C-reaktiiv
Ta lisab, et samas põhjustavad ka veresoonkonnahaigused ise verevarustushäireid suuõõnes ja võivad seega olla igemehaiguste tekkimise üheks põhjuseks. „Mõjud ongi organismis enamasti mitmesuunalised.“
Kõigi arstide soovitus on pesta hoolikalt hambaid, pehme harjaga, niiditada ja käia regulaarselt hambaarstil. „Ja ärge sööge vahetpidamata,“ lisab dr Valer, „vaid söögikordade vahel peaks olema paus, siis püsivad hambad terved.“
Artikkel ilmus täismahus 2015. aasta märtsikuus.
Kommentaarid (0)