Foto: PantherMedia/Scanpix
Liigume
13. veebruar 2018, 11:00

Sinustki võib saada basseinikala!

Kuigi kevadpäike tervitab meid üha sagedamini, ei pruugi soojakraadid alati väljas treenimist soosida. Saalitreeningutele vahelduseks sea sammud hoopis basseini –rohketes ja põnevates veetrennides võib sinustki saada tõeline basseinikala!

Vesiaeroobika tipptreener Margit Lipstuhl ütleb, et veetreening on elueliksiir. “Tänu suurimatele võimalustele, vahendite ja stiilide rohkusele on treening vees ja vesiaeroobika tõhusaim ning seetõttu ka armastatuim. Sobib kõigile olenemata treenitusest ja vanusest.”

Basseinitreeningud annavad hea üldfüüsilise koormuse, parandavad südame tegevust, suurendavad lihastoonust, arendavad painduvust ja koordinatsiooni, vähendavad rasva osakaalu organismis ning kingivad suurepärase enesetunde. Tervis Pluss aitab sul leida oma tasemele ja eelistustele sobiva treeningu, internet juhatab spordiklubidesse, kus vastavaid trenne korraldatakse. Valik on lausa üllatavalt suur!

Basseinivõhikule

Väheste ujumismeetrite taustaga alustajal ei tasu kohe kõige intensiivsemasse basseinitrenni katsetama minna. Lisaks keha liigsele koormamisele võib see halvasti mõjuda ka entusiasmile. Alustada võiksid näiteks vesiaeroobikast, ClassicAquast või AquaAerobicast, mis kujutavad endast muusika saatel keha liigutamist madalamas vees. Tavapärane vesiaeroobika hõlmab enamasti kergemat aeroobset liikumist, vahel kasutatakse ka abivahendeid, nagu vööd, nuudlid, kerged hantlid jne.

Vesiaeroobika sobib hästi ka rasedatele (MomsAqua, rasedate treening 2-in-1), eakatele (SeniorsAqua), ülekaalulistele (spetsiaalne XL-vesiaeroobika) ja samuti liigeseprobleemidega inimestele.

Vesiaeroobikast võid edasi liikuda näiteks mõõduka tempo ja intensiivsusega EasyAqua, WeekendAqua või veidi keerulisemate vesijooksu, süvaveejooksu ning süvaveeaeroobika juurde.

Süvaveetundides kasutatakse spetsiaalset vööd, mis tõstab su püstiasendisse ja hoiab veepinna lähedal. Treening on raskem, sest nõuab kõigi kerelihaste kaasamist. Kuna tund toimub sügavamas vees, ei ulatu su jalad basseini põhja ja nii on tunduvalt keerulisem joosta ja harjutusi sooritada. Süvaveeaeroobika on kasulik seljahädade ja õlavöötmepingete leevendamiseks ning seda treeningut soovitatakse näiteks põlve- ja hüppeliigesevalude korral või traumade taastusraviks.

Basseini kolinud aeroobikatreeningutest on nüüdseks eeskuju võtnud ka jooga. Spordiklubide valikus on basseinijooga esindatud selliste nimetustega nagu vesijooga, Aqua Yoga, Water Yoga või Yoqua. Aeroobika ja tavapärase matil tehtava joogaga võrreldes on vesijooga kergem, sest liigutused on sujuvamad ja aeglasemad. Samuti on veel lõõgastav toime, mis soodustab hingamisharjutuste täpsust.

Vee mõju raskendab küll teatud harjutuste sooritamist, kuid samas ei kahjusta jooga vees liigeseid ja pole ohtu end vigastada. Basseinijooga sobib seega ka rasedatele ja reumaatikutele ning kõigile tulihingelistele joogafännidele, kellele matil päikese tervitamisest väheks jääb. 

Veenautlejale

Kui tunned end vees mugavalt ja harjutused ei kõla enam kui hiina keel, võid katsetada ka keerulisemaid treeninguid. Vaheldusrikas AquaMix on mitmest vesiaeroobika stiilist kombineeritud tõhus treening. Tunnis kasutatakse erinevaid vahendeid ja keskendutakse kogu keha lihastoonuse tõstmisele ning vastupidavuse ja jõu treenimisele.

Lühikombinatsioonidega arendatakse lihaste tugevust ka AquaGymi trennis. Tund põhineb kordustel ja seeriatel nagu jõusaalitreeningudki. Veetakistust suurendavad ja koormust lisavad kindad, hantlid, jalaraskused ning nuudlid.

Aeroobset ja lihasvastupidavust parandab ka AquaFit, kus rakendatakse samuti vaheldust pakkuvaid abivahendeid. Trenn nimega AquaInterval seisneb aga intensiivsete ehk pingutusharjutuste vaheldumises vähem intensiivsete ehk taastusharjutustega. See ei tähenda, et sa vahepeal rahumeeli vees puhata saad – tekib lihtsalt kiire võimalus jõu taastamiseks. Samalaadsed vastupidavust arendavad või lihaseid treenivad tunnid on AquaPower ja AquaTone.

Mõnusat vaheldust ja veidi suuremat intensiivsust pakub AquaRun&Tone, mis ühendab mitmesugused liikumised ja jooksutehnika. Lisaks on vees üks tõhusamaid võimalusi ringtreening, mis kulutab efektiivselt energiat. Ringtreeningu käigus treenitakse “treeningujaamades”, kus etteantud aja jooksul sooritatakse erisuguseid harjutusi, arvestades seda, mis on kellelegi jõukohane.

Veetreeningu kasutegurid, pilatese põhimõtted ja kerelihastele keskendumine on aga kokku pandud tundides, mil nimeks AquaPilates, AquaCore ning Back and Abs.

Akvagurule

Vesivõimlejate kõrgemale tasemele jõudes tunned ilmselt, et oled vees pea kõigeks võimeline. Siis esita endale uus väljakutse ja pane ennast proovile AquaBoxis, mis ühendab vesiaeroobika harjutused võitluskunstide jala- ja käelöökide ning asenditega. Et asi oleks poksitrenni vääriline, kasutatakse spetsiaalseid kindaid. Tunni käigus saad selgeks nii löögid kui ka vajalikud sammukombinatsioonid. Intensiivne ja emotsionaalne tund võimaldab sul välja elada päeva pinged ning boonusena tugevdad oma kõhulihaseid.

Väga tõhus on ka vesivõimlemise baasil üles ehitatud AquaExpress, mis sobib nii meestele kui ka naistele, nii algajatele kui ka edasijõudnutele (sest koormust saad ise reguleerida). Treeningu käigus suundutakse järjest suuremate liikumiste ja jalalöökide juurde ning kiirendatakse järk-järgult pulssi. Tunni teises pooles võetakse appi mitmesugused abivahendid. Treening tugevdab kogu lihaskonda, kaasates ka süvalihased.

Puhkusevaba nn veespurt on uudne AquaHIIT (high intensity interval training). See jõuline ja tempokas intervallidel põhinev veetund paneb su treenituse tõsiselt proovile (vt ka lisalugu). Nagu AquaHIIT, koosneb harjutuste triodest ka lihastreeningule suunatud tund Gymstick H2O, kus kasutatakse spetsiaalset harjutusvahendit.

Üldse lisavad abivahendid põnevust ja hoogu paljudele basseinitreeningutele. Vesispinningu tund AquaSpinning kujutab endast rinnuni vees olles jalgrattaga sõitmist. Seal saad matkida rasket mäkketõusu, rahulikku maanteesõitu ja ka vahelduval maastikul sõitu.

Abivahendi kasutamise poolest on aga ainulaadne WaterBalance, mida viiakse läbi SUP-laudadel (stand up paddleboard). Treeningus sooritatakse jooga, pilatese ja üldharjutuste elemente. Veepind ja SUP-laud on ebastabiilsed ning muudavad harjutused raskemaks, keha liikumise ja tasakaalu seevastu paremini tunnetatavaks. Harjutusi tehakse rahulikus tempos ja sujuv üleminek ühelt elemendilt teisele ning tasakaalustatud hingamine kujundavad treeningust tõhusa ja nauditava terviku.

Kui oled sisehooajal SUP-laual võimlemise selgeks saanud, võid suvel oma osavust ka välisveekogudel kas trennides või SUP-matkadel katsetada.

Vees saab koormust küll!

Tervis Plussi toimetaja Kadri Kütt proovis omal nahal ära Arctic Sport Clubi uue veetreeningu AquaHIIT.

“Varem olin basseinitrenniga kokku puutunud vaid vesivõimlemise kaudu. Tol korral pettusin eelkõige seetõttu, et minu jaoks polnud seal piisavat koormust. Aga kuna olen avatud põnevatele ja väljakutsuvatele trennidele, otsustasin proovida AquaHIITi.

See oli ühtlasi esimene seda tüüpi treening Arcticus. Seega ei olnud ma ainus, kes jälgis treenerit kerge ärevusega. Trenn oli siiski ju välja reklaamitud kui suure intensiivsusega intervalltund.

Algus oli tempokas ja tund muutus juba teise-kolmanda loo ajal veelgi koormavamaks. Treening koosnes soojendusest, kolmest HIIT-seeriast, mille vahel olid rahulikumad harjutused, ja lõpuharjutustest. HIIT-seeriad seisnesid kõige keerukamate harjutuste kombodes. Abivahenditest kasutati selles trennis vahepeal ainult basseini ääres olevat käsipuud.

Kuna mulle ei meeldi ühtegi trenni poole vinnaga teha, püüdsin ruttu vee ja uute harjutustega kohaneda ning rapsisin elu eest. Seega oli trenn minu jaoks üllatavalt koormav, pani hingeldama ja tekitas hasarti – mis mõttes ma ei püsi vee peal, kui jalgadega põhja puutumata kõhulihaseharjutust teen?!

Pärast seda trenni olen veendunud, et ka veetreeningutest on kõigil võimalik just endale sobiva tasemega variant leida. Nii et miks mitte hullata vahelduseks basseinis, pärast rasket trenni ei tunne ju isegi lihasevalu!”

Veetrennid on suurepärased, sest:

  • vesi masseerib, lõõgastab ja leevendab stressi,
  • paraneb vastupidavus, tasakaal ja koordinatsioon,
  • lihasjõud areneb efektiivselt ja tasakaalustatult,
  • tugevneb südame-veresoonkonna töö,
  • liigesed ei saa ülearu koormust, vigastuste oht on minimaalne,
  • lihased ei jää trennist kangeks,
  • veetrenn annab hea rühi ja aitab seljavaludel kaduda,
  • see on parim valik kaalu langetamiseks,
  • sobib hästi taastusraviks.

Sulle sobib vees treenimine, kui:

  • soovid vaheldust (jõu)saalis või väljas treenimisele,
  • sa ei saa mingil põhjusel tegeleda klassikaliste spordialadega,
  • pead olema tähelepanelik, et sa liigeseid üle ei koorma,
  • sul on kaaluprobleem ja liiga intensiivne treening ohustab su tervist,
  • sinu luud või koed on kahjustada saanud ja vajad taastusravi,
  • sa oled rase või äsja sünnitanud,
  • sul on probleeme südame-veresoonkonnahaiguste, seljavalude või liigestega.

Kuhu sulistama minna?

Tallinnas pakuvad veetreeninguid:

  • Audentes Fitness
  • Arctic Sport Club
  • Kalev Spa
  • Meritoni spordiklubi
  • MyFitness Rocca Al Mare
  • Reval Sport

Euroopas koguvad populaarsust mitmed veega seotud treeningud, mis loodetavasti õige pea ka Eesti trennivalikusse jõuavad.

CrossXSwim

Soomes uudse basseinitreeninguna välja töötatud tund ühendab vee ja vastupidavuse ning sunnib sind oma võimete piire kompima. Tegu on ujumistreeninguga, mis arendab jõudu, vastupidavust, keha kontrollimist ja ujumise tehnikat. Treening sobib kõigile, kuid eelisseisus on need, kes on varem proovinud koordinatsiooni ja koormustaluvust nõudvaid alasid. Vt lisa www.crossxswim.fi.

Swimrun

Swimruni fännid väidavad julgelt, et see uudne treening võib isegi triatlonile silmad ette teha. Swimrun tähendab jooksmise ja ujumise ühendamist, eelistatakse avaveekogusid ja maastikku. Joostakse ja ujutakse paaris – seda just looduslikes tingimustes turvalisuse säilitamise eesmärgil. Kogu asja konks seisneb aga selles, et osalejad ei saa vahepeal riideid vahetada ja kannavad kõike vajalikku võistluse ajal endaga kaasas.

Swimruni kontseptsioon loodi Rootsis ja see on nüüdseks Skandinaaviast ka väljapoole levinud. Vt www.otilloswimrun.com.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta aprillikuu ajakirjas.