ÕL OLÜMPIAL | Avatseremoonial silma märjaks saanud Saskia Alusalu: kõik hirmutasid, et lipp võib keerdu minna (8)

„Olümpia tundus lapsena ebareaalne unistus, nüüd olen päriselt siin. Päris äge!“ õhkas ta ja tunnistas, et vahetult enne areenile astumist kiskus silmagi märjaks. „See oli võimas!“

„Ma ei tea, kas lipu või millegi muu pärast, aga mul oli tõesti väga palav. Igal juhul väga suur au ja väga võimas tunne.“

Kusjuures see osa, mida pealtvaatajad tribüünil ja telerite taga näevad, on sportlastele lihtne ja mõnus osa. Marssimisel eelnev aga… „Päris õudne. Kõigepealt sõitsime ummikute tõttu umbes tund aega ühest olümpiakülast teise. Ootasime teises külas tund aega ja väljas seda rivi (eelnevaid riike – M.T.) ka umbes tund aega. Arvan, et minu jaoks on see üritus kestnud juba neli tundi,“ lausus Alusalu ümmarguselt paarkümmend minutit enne tseremoonia lõppu.

Kui palju marssimise ajal ringi jõudsid vaadata? „Väga mitte. Üritasin keskenduda, et lipp lehviks hästi ja saaksin hakkama tähtsa ülesandega. Kõik [tiimikaaslased] hirmutasid, et lipp võib keerdu minna. Et väga vehkida ei tohi, ainult natuke. Üritasin nõuandeid kuulata. Väga keeruline oli, sest kohati oli kõva tuul, kohati mitte.“