ÕL OLÜMPIAL | Tatjana Mannima: klassikapool oli tõesti raske, aga vabatehnikas tundsin, et suudan ikka sõita (17)

Mannima tunnistas Eesti ajakirjanikele, et klassikapool oli tal tõesti raske. Selle tunnistusena jõudis ta suusavahetusse 58ndana, liidritest 3.12,7 hiljem. "Aga uisu peal oli hoopis teine, tundsin, et suudan ikka sõita," lausus ta rõõmsameelselt.

"Klassikapoolel jäi natuke pidamisest puudu. Harjusin maratonisõitudega rahulikuma algusega ära, aga siin pandi tempo kohe peale. Tundub, et ei jõua laktaati taluda. Kolmas ring oli juba jumala hea, neljas samamoodi. Uisupoolega jään ikka väga rahule. Klassika... tegin küll aktiivsema soojenduse, aga tundub, et midagi jäi ikka puudu."

Kuigi ta mainis pidamisprobleeme, ei kritiseerinud ta suuski. "See oli võib-olla minu viga. Soojendusel oli okei, aga olin seal võib-olla rahulikum, sõidus hakkasin rabelema ja tehnika lagunes. Pean mõtlema, aga natuke jäi pidamisest puudu," arutles oma kolmandatel olümpiamängudel võistlev Mannima.

Olümpiarada kirjeldas ta sõnaga „töörada“. „Uisuringi tõusud olid natuke järsemad, klassikas rohkem laugem, aga mõlemad on töörajad. Isegi uisupoolel ei saanud niisama asendit võtta ja libiseda, vaid oli vaja koguaeg tööd teha ja hoogu hoida.“

Talle tänavu muret valmistanud käsi on praegu korras. Niisamuti tervis erinevalt toakaaslasest Anette Veerpalust, kel on probleemid ülemiste hingamisteedega. „Siin peab kogu aeg ettevaatlik olema, keegi ei tea, kust võid [haiguse] leida,“ ütles Mannima ja sülitas kolm korda üle õla.

Mannima järgmine start on teisipäeval klassikasprindis. Tema fookus on 30 km klassikadistantsil, ent vahepeal tuleb rassida ka 10 km vabatehnikas. Teisisõnu, täisprogramm, kui juba nii kaugele rännatud sai. Ainult sellest on tal kahju, et Veerpalu haigestumine välistas paarissprindi.