ÕL OLÜMPIAL | Legendaarne Keenia suusataja Philip Boit on tagasi olümpial!

Tänasel pressikonverentsil meenutas Boit, kuidas temast 90datel ootamatult suusataja sai. "Alustasin murdmaasuusatamise Soomes aastal 1996 ühe Nike'i programmi raames, mis tegi Keenia jooksjatest suusatajad," pajatas Boit, kelle legendaarseid olümpiaetteasteid mäletab ilmselt iga pisut vanem suusasõber.

"Minu distantsid olid 800 ja 1500 meetrit. Ma polnud Keenia parim jooksja, kuid Euroopas olnuksin üks parematest, kui ma oleksin eurooplane. Niisiis õppisin suusatama ja läksin 1998. aastal Nagano olümpiale.

Suusatasin 10 km [klassikas], jäin viimaseks, kuid olin enda üle uhke. Konkurendid alustasid suusatamist beebina. Seega jäin positiivseks. Sain ajaga paremaks ja hakkasin suusatamist nautima."

„Parandasin oma 10 km aega 47 minutil 29le, mis on päris hea. Salt Lake City olümpial tegin ära viiele ja neli aastat hiljem Torinos lausa üheksa rivaalile. Vancouverisse ma kahjuks ei jõudnud, sest sain moskiitohammustusest malaaria.“

Pyeongchangis esindab Keeniat 19aastane naissuusataja Sabrina Simader. Boit on veendunud, et tal oli omal ajal raskem, sest Simader kasvas üles Austrias. „Mina läksin Aafrika kliimast jäiste ilmade kätte. Aeg-ajalt mõtisklesin, mille kuradi pärast ma seda teen!? Ma polnud enne 20. eluaastat kordagi suusatanud. Mõned arvasid, et see on nali. Aga olin vormis ja sain üha osavamaks ja osavamaks.“

Boit lisas, et on tänu Simaderile „kogu OMi õnnelikem kutt“. „Arvasin, et Keenia esindus taliolümpial närbub pärast mind. Kui näen Sabrinat suusatamas, muutun väga rõõmsaks. Soovin, et ta tõstaks Keenia suusaspordi kõrgemale kui eales varem.“