13
fotot
Bosnia ja Hertsegoviina lähialugu mängis Sarajevo olümpiarajatsite lagunemise juures ilmselt suurt rolli. (ELVIS BARUKCIC)

Olümpiamängude korraldamisele kulutatakse alati tohutuid rahasummasid, kuid uhked ehitised jäävad pahatihti hiljem kasutuseta ja lagunevad. Talimängudest rääkides tulevad tihti jutuks 1984. aasta Sarajevo olümpiast alles jäänud tondilossid.

Muuhulgas seisavad aastaid kasutuseta suusahüppemägi ja kelgurada. Esimesel neist tegi legendaarseid etteasteid soomlane Matti Nykänen, kes võitis Sarajevost kulla pronksi.

Enne ja nüüd: Sarajevo hüppemägi. (HANDOUT)

Kelgurada on tänapäeval isegi veidi kasutust leidnud, sest seal korraldatakse erinevaid ekstreemspordivõistlusi. 

Kelguraja on enda jaoks leidnud ekstreemsportlased. (DADO RUVIC)

Sarajevo mängude medalitabeli tipus oli lõpuks Ida-Saksamaa, kes võitis 24 medalit, millest üheksa olid kuldsed. Nõukogude Liidu sportlased said kaela koguni 25 medalit, kuid kuldasid oli idasakslastest kolme võrra vähem. Soome oli nelja kulla ja 13 medaliga tabelis neljas, neid edestas ka USA.

34 aastat aastat hiljem kogunesid maailma parimad talisportlased Lõuna-Koreasse ning tuleb loota, et sealsed rajatised ei jää unustuste hõlma.

Jaga artiklit

1 kommentaar

R
Room  /   08:59, 14. veebr 2018
ROK on üha sagedamini probleemi ees, et olümpia läbiviijate kandidaadid kukuvad enne otsustamist nagu üleküpsenud õunad. Kui see nii ei oleks, võiks otsustamisel arvestada sellega, millise loodusliku jalajälje iga kandideerija jätab. Kui peale mänge ikka rajatud objektidele kasutust ei ole, siis korraldamist ka ei saa!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis