Marko Kilp.Foto: Stanislav Moshkov
Pyeongchang 2018
13. veebruar 2018, 15:58

Asjatundja arvamus | Timo Simonlatser: Markol jäi suurepärasest tulemusest väga vähe puudu

Õhtuleht kasutab olümpiamängude ajal erinevate alade kommenteerimisel asjatundjate abi. Suusasprintide eel ja järel ütleb sõna sekka Timo Simonlatser, kes pääses nii 2007. aasta MMil kui ka 2010. aasta Vancouveri olümpial veerandfinaali.

Meeste klassikasprindis sai Eesti koondis sel olümpial senise kõrgeima koha – Marko Kilp lõpetas 18ndana.

„Igati tubli saavutus,“ räägib Simonlatser. „Veerandfinaalis võitles ta väga südikalt, suurepärasest tulemusest jäi väga vähe puudu. Kui ta pääsenuks poolfinaali, tekkinuks juba üllatusmoment. Vähemalt paljude ajakirjanike silmis eneseületusemoment – sportlane on korda saatnud midagi sellist, mida temalt poleks osanud oodata. Kui oled tiitlivõistlusel lõpetanud niisuguse tulemusega, siis see tähendab, et sa pole hooajal suurt midagi valesti teinud – fookus ja tähelepanu sai olümpial realiseeritud. Just selliseks tulemuseks, mis lubab endaga rahule jääda. Ootusi saanuks veel kõrgemale kruttida ainult juhul, kui seda oleks lubanud hooaja varasem kulg. Kokkuvõttes arvan, et Marko on rahul.“

Raido Ränkel jäi esimesena veerandfinaali ukse taha, lõpetades 31. kohaga. „Teda võisid vallata keerulised emotsioonid,“ arutleb Simonlatser. „Ühest küljest oli Raido edasipääsule väga lähedal, samas kujunes tema olümpiaettevalmistuse viimane faas raskeks ja haiguste tõttu natuke puudulikuks. Kui kõike eelnevat arvesse võtta, ei tunne ta end kindlasti täiesti pettununa. Mingil juhul ei saa öelda, et Raido võistlus ebaõnnestus. Aga koht tekitab nii sportlases kui ka tema toetajates ja kaasaelajates vastakaid tundeid.“

Tatjana Mannima sai oma parima koha olümpial, lõpetades 39ndana. „Raske on sportlasele midagi ette heita, kui sprindis on välja sõidetud karjääri parim koht. Ta ei ole teps mitte sprinter,“ lausub Simonlatser.

Võistluseelses ennustuses pakkus Simonlatser õigesti nii meeste kui ka naiste sprindi võitja – norralase Johannes Kläbo ja rootslanna Stina Nilssoni. Meeste arvestuses napsas hõbeda vabatehnikaspetsialist Federico Pellegrino ja pronksi venelane Aleksandr Bolšunov.

„Igasugune muu tulemus olnuks üllatav, kui kuld poleks Kläbole läinud,“ mõtiskleb Simonlatser. „Pellegrino hõbedat pean igal juhul positiivseks üllatuseks. Ta sooritas eneseüllatuse, mis näitab, et ettevalmistus läks täiesti täkkesse. Olümpiaeelsed võistlused osutasid, et ta on vabatehnikas heas vormis. Pellegrino ütles, et seab kõrgeid eesmärke tiimsprindis ja teatesõidus. Klassikasprindis polnud tema šansid kõige suuremad, aga tuli olümpiahõbe. Bolšunov on teinud Tour de Skil väga tugevaid etteasteid, kuid olümpiasprindis teda kolmandaks panna – seda poleks kuidagi osanud arvata!“

Naistest oli Nilssoni ja Maiken Caspersen Falla üleolek eeldatav, pigem oli üllatav venelanna Julia Belorukova pronks. „Esimesed kaks olid loogilised medalivõitjad, kui vaadata, kuidas tänavused klassikasprindi MK-etapid on läinud,“ nendib Simonlatser. „Venelanna kolmandaks tulek oli veidi üllatav. Tegelikult võitles ta kõvasti hõbeda eest, mitte ei jäänud kolmandaks.“