Norra uueks suusakuningaks pürgiv Johannes Hosflot Kläbo on endast andnud kõik.Foto: Reuters/Scanpix
Pyeongchang 2018 Blogi
13. veebruar 2018, 19:34

Deivil Tserbi retronurk | Vahutavate suudega Norra suusaässad hullutasid ka varalahkunud näitlejat Mauri Rausi (1)

Viiel olümpial ajakirjanikuna tööd teinud Deivil Tserp kirjutab Pyeongchangi mängude ajal retroblogi. Ta kasutab tavapärasest lopsakamat väljenduslaadi ja lahkab nii mõndagi hämarat teemat.

Kui pärast naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõitu kurvastasid norralased, et nende kuldne põlvkond hakkab areenilt taanduma – avaldati nördimust, et nende saagiks jäi vaid Marit Björgeni hõbe –, siis meeste samal alal said norralased kolmikvõidu ja oli põhjust rääkida uutest esilekerkijatest.

Mäletan, kuidas Norra suusamehed vaimustasid varalahkunud näitlejat Mauri Rausi, kelle (vaimne) tervis oli elu lõpusirgel pehmelt öeldes kehv. Aga suure spordisõbrana oli ta suvel ikka kergejõustikustaadionil võistlusi kaemas ja proovis ka ise harrastajate kümnevõistlust. 110 m tõkkejooksus lõi ta kõik tõkked vilunult jalaga pikali ning läbis distantsi.

Kas norralased on puhtad?

Vahel möirgas Raus üle staadioni: norra mees Vegard Ulvang tuleb ja paneb kõigile ära! Olen tagantjärele mõelnud, kas tal oli vangalik ettenägemisvõime. Kui Raus 1990. aastal taevastele teedele lahkus, polnud Ulvang võitnud ühtegi individuaalset tiitlivõistluste kuldmedalit. Kuid 1991 MMil noppis ta ühe ja 1992 Albertville’i olümpial koguni kolm kulda.

Ulvangi põlvkond läks ajalukku ka nii-öelda suurte ilaväljaajajatena. Pärast etteastet finišisse jõudes olid neil suu ümber kuni kümne sentimeetri pikkused külmunud ilapulgad. Toona räägiti, et nii vahutavad astmaravimite kasutajad.

Palju aastaid hiljem märkis suusatreener Mati Alaver, et see on üks suuremaid müüte. Astmaravimite tarvitajatel sellist reaktsiooni ei järgnevat. Loomulikult, Alaver teadis täpselt, mida ta rääkis. Meilgi on olnud astmaatikuid, paraku oleks kellegi nime väljatoomine delikaatsete isikuandmete alatu lekitamine.

Tolles hoogsas intervjuus kolleeg Jaan Martinsonile avaldas Alaver, et temal pole õnnestunud teada saada, mis aine sportlased niimoodi vahutama paneb.

Oma tippaegadel oli Alaver muidugi tõeline suusaprofessor, keda õnnitlesid ja ilmselt ka kadestasid kõik ta kuulsad ametivennad. 2006 Torino mängudel, kui Andrus Veerpalu 15 km eraldistardist klassikasõidus teist korda olümpiavõitjaks krooniti ja norralased pettunult ringi tatsasid, raputasid venelased Mati Karlovitši kätt nii kõvasti, et kõrvaltvaatajale tundus – kohe-kohe tuleb ihuliige küljest ära.

Minu mäletamist mööda andis toonane Norra koondise peatreener Torinos Alaverile konjakit. See oli omamoodi tunnustus. Need olid vägevad ajad. Eesti suusatamise parimatest päevadest on jäänud ilusad mälestused.

Norralased on aga järjekindlalt tipus püsinud. Nende eduloo kontekstis on alati räägitud vingest siseriiklikust konkurentsist, tavadest ja rahahunnikutest, mida saab ala arendamise huvides vaat et piiramatult kasutada.

Kuid üha sagedamini on norralasigi seostatud võimaliku keemia tarbimisega. Nendele juttudele andis jõudu juurde Therese Johaugi ja Martin Johnsrud Sundby põrumine dopingukontrollis.

Kes hõivab Northugi trooni?

Mõtlemapanev fakt avaldati ka enne tänavust olümpiat – norralased deklareerisid tollis 6000 doosi astmaravimeid. Siinkohal meenub Venemaa endise suusaässa ja alaliidu praeguse bossi Jelena Välbe mõne aasta tagune sarkastiline torge norralaste suunas: nii haiged inimesed peaks võistlema paraolümpial.

Klassikud ütlevad, et võitjate üle kohut ei mõisteta. Nüüd tuleb seda mõttekäiku siiski pisut täiendada: niisugune õigus on CASil. Ja lõplik tõde selgub alles kümne aasta pärast, kui kõik järeltestimised on lõppenud.

Norralaste senise ebajumala Petter Northugi täht hakkas tänavu loojuma, ent juba on areenil tema kaasmaalased, kes tahavad suusakuningast vabanenud troonil istet võtta. Johannes Hosflot Kläbo läks olümpial avadistantsil alt, aga superüllatuse eest hoolitses Simen Hegstad Krüger. Klassikasprindiga taastas MK-sarjas võidukursil marssinud Kläbo oma seisuse, edestades rivaale umbes valgusaastaga. Jälgime huviga, kuidas sündmused edasi arenevad.